Muusikust psühholoog tõi keskusesse päikest

Päevakeskuse noored hindavad rõõmsameelset Lilia Heldi väga ning kinnitavad seda iga päev kallistustega. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

25-aastane sakslanna Lilia Held lõpetas sel suvel psühholoogia­õpingud Saksamaal Trieri ülikoolis. Enne õpitud erialal tööleasumist otsustas ta raamatutarkustele lisaks elust enesest kogemusi hankida.

Nii veedabki ta üheksa kuud vabatahtlikuna Viljandi puuetega noorte päevakeskuses Vinger. Kolme kuuga eesti keelt tönkama hakanud Lilia Held on rõõmus ja päikeseline. Ta mängib noortega keskuses lauamänge, maalib ja laulab. Samuti on ta ametis draama-, liikumis-, puutöö- ja kokandustundides.

Jõulunäidend ja saksa laulud

Kord nädalas võtab Lilia Held välja kitarri ning õpetab noortele saksa laule. Neile on selgeks saanud juba seitse lugu. Oma roll on vabatahtlikul ka jõulunäidendi ettevalmistustes.

Sakslanna tõdes, et algul käis suhtlemine rohkem käte ja jalgade abil. Keel on erinev, aga inimesed üsna sarnased — eestlased on sama vaoshoitud kui sakslased. «Algul olin isegi veidi pettunud,» ütles Lilia Held naerdes.

Viljandi meeldib talle väga. Tema kodulinn, Edela-Saksamaal Luksemburgi piiri lähistel asuv 105 000 elanikuga Trier on Saksamaa mõistes üsna tilluke. «Viljandil on Eestis hoopis rohkem kaalu, siin on ju ülikool ning palju võimalusi kultuurselt aega veeta,» rääkis Lilia Held. «Mulle meeldib väga, et Viljandi on rahulik linn. Eriti tore on käia maal, imetleda loodust ja puidust maju.»

Esimest korda käis tšellot mängiv neiu Eestis seitse aastat tagasi — noorte sümfooniaorkestriga ringreisil. Vabatahtlikuna pidi ta esimese kuu toime tulema armsaks saanud tšellota. «Siis olin veidi kurb. Õnneks laenas Viljandi muusikakool mulle tasuta pilli, olen neile selle eest tänulik. See on väga tähtis osa minu elust,» kõneles muusik. Ta on tšellot mänginud juba 12. eluaastast. Lisaks käib ta kord nädalas laulmas Viljandi kultuuriakadeemia noortekooris.

Vabatahtlikud laiendavad silmaringi

Lilia Held leidis, et puuetega noortega suhtlemisest tõuseb tulu ka psühholoogi ametis. «Olen õppinud, et keskenduda tuleb sellele, mida saab teha, mitte sellele, mida ei saa. Nad on õpetanud mind olema paindlik, spontaanne ja loov. Tihti tuleb olukordadele kiiresti ja impulsiivselt reageerida,» selgitas ta.

Samas rõhutas sakslanna empaatiavõime tähtsust töös puuetega noortega. «Vahel ei oska nad otsesõnu abi küsida, siis tuleb nende tahtmisi aimata. Liiga palju aidata ka jälle ei tohi,» märkis ta.

Kui meie jutuajamine lõppes, haaras üks päevakeskuse tütarlaps Lilia Heldi oma embusesse.

«Lilia on tore ja hoolealused hindavad teda väga,» ütles Vingeri juhataja Ruth Sepp. «Üks tüdruk keeldub muusikatunnis osalemast, kui ta ei saa Lilia süles istuda.»

Juhataja sõnul on välismaa vabatahtlikud juba seitse aastat keskust rõõmustanud, elevust tekitanud ja seal käijate silmaringi avardanud. Aastate jooksul on olnud vabatahtlikke Prantsusmaalt, Hollandist, Gruusiast, Ungarist, Türgist, Itaaliast ja Saksamaalt. «Päevakeskuses käivate noorte vanus jääb 18 ja 33 eluaasta vahele. Seega tekitavad noored vabatahtlikud ka neis elevust. Kui Gruusia poiss siin oli, läksid tüdrukud üsna kihevile,» kõneles Ruth Sepp.

Ta lisas, et oma panuse annavad päevakeskuse töösse Viljandi vabatahtlikud. Praegu on töötukassa vahendusel ametis Mare Hõbemäe. Vahel käivad eakad prouad küpsetamas ning vabatahtlikke on olnud ka kultuuriakadeemiast.