Kodanikupäeva puhul käisid Kaitseliidu Sakala maleva esindajad Halliste põhikoolis. Nad tõdesid kahetsusega, et vähe on neid, kes tegelevad noorte riigikaitsehuviga.
Juhendajate nappus pärsib noorte riigikaitsehuvi
4. detsember 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna teavituspealiku Ants Kalami sõnutsi pole ka Hallistes inimest, kes noorte riigikaitsehuvi ergutaks.
Ants Kalam, kust saab noorte riigikaitsehuvi alguse?
Noori tuleb isamaalikus vaimus kasvatama hakata maast madalast. See on töö meie järelkasvuga. Kui seda kodus ei tehta, peame selle ära tegema koolis või isegi juba lasteaias.
Lapse arvamus kujuneb välja varases nooruses ja hiljem on teda suunata väga raske. Eks noored kujunda oma arvamust ka eeskujude järgi. Kui nad näevad, millega tegeleb Kaitseliit, millist vormi kantakse ja kuidas marsitakse või püssi lastakse, jääb see teadmine mälusoppi ja tulevikus on sellest kasu näiteks ajateenistusse minekul.
Mida peab tegema üks riigikaitset tutvustav noortejuht?
Olen sellest rääkinud nii Sakala maleva noorteinstruktori Ain Laanega kui Karksi malevkonna noortejuhi Meelis Eelmaga.
Sellest selgus, et skautlike kasvatusmeetodite abiga tõstab noortejuht noortes kodanikutunnetust, korraldab vaimset ja füüsilist võimekust arendavaid tegevusi ning koordineerib noorte osalemist maleva ja riiklikel väljaõppeüritustel.
Kuidas noorte valmisolekuga lood on?
Meie noored muutuvad üha kiduramaks. Kui tuleb ajateenistusse minna, läbib kehalised katsed vaevalt kaks kolmandikku kutsealustest.
Kuidas Sakala maleva noorterühmad siis tegutsevad?
Rühmad tegutsevad peamiselt koolide juures ja koosnevad 10—20 poisist. Reeglina peaks rühm kokku saama korra nädalas koondusel, kus jagatakse infot eelseisvast ja õpitakse uusi oskusi ning teadmisi riigikaitsest. Karksi-Nuias tegutseb praegu 12 poissi noorkotkaste ja kaheksa tüdrukut kodutütarde ridades.
Vestlusest härra Elmastega selgus ka, et rühmade suurus on varem olnud isegi 40 juures. Aga põhjuseid, miks noored rühmast lahkuvad, on palju, näiteks elukohavahetus ja huvi kadumine, aga ka Kaitseliitu astumine.
Millega rühmadesse koondunud kodutütred ja noorkotkad tegelevad?
Nad käivad ekskursioonidel, jalgsimatkadel, kanuude ja jalgratasega sõitmas. Samuti teeme õppepäevi ja laagreid, kus harjutatakse orienteerumist ja laskesporti ning jagatakse matkatarkusi ja esmaabiõpet. Tegeleme ka laulu, tantsu ja fotograafiaga.
Kas inimene, kes soovib noortejuhendajaks hakata, peab kõike seda juba oskama?
Ei pea ja pole vaja ka Kaitseliitu kuuluda. Õpetades ja juhendades ei tule rühmapealikul vaid oma oskustele toetuda — koostöös kaitseliitlastega leitakse ikka oskajad inimesed. Praegu oleks neid ennekõike vaja Mustlasse, Mõisakülla ja Hallistesse.
Malevas abistab ja koolitab rühmapealikke noorsootöös ja pedagoogilistes küsimustes noorteinstruktor ning võimalik on kasutada ka erialaeksperte. Lisaks on Kaitseliidu koolis ette nähtud tasuta koolitus.