Kõigil tänapäeva inimestel on üks ühine saatan: valikuvõimalused. Maailm on avali, piirid on lahti. Kuuleme aina, et kui midagi tahta, on kõik võimalik ja käeulatuses. Meile korrutatakse üha, et oleme ise oma saatuse sepad.
Repliik: Valik on sinu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valikuvõimalused on justkui hiired seina sees: neid on kogu aeg kuulda. Nad närivad isegi siis, kui valikud on juba tehtud. Krõbistavad kipsi ja pärivad suunurgast: «Kas kahetseda seda, mis on tehtud, või seda, mis tegemata jäi?» Kogunevad stress ja lootusetus, kaob kirg ihaleda. Jääb tülpimus.
Närilise kõigist küsimustest olulisimaks võib pidada: «Kas elada tulevikule või jääda olevikku?» Selle üle juurdlema hakates löövad kaks vastandlikku mõttemalli unistaja jalutuks.
Kassikulla helk silmis, tõttavad roosapõsksed sinisilmad tulevikku. Alatises teadmatuses mõistavad nad ehk ainult seda, et kardavad hirmsal moel. Kardavad surma, üksindust ja iseend.