Vähest raha tuleks õiglasemalt kasutada

Eugen Veges Foto: Erakogu

TÄISEALISEL POLE kombeks raha nuruda. Iseseisvunud riikidel ei peaks olema sünnis efektiivsemalt majandavate riikide heldusest elatuda. Euroopa ühenduses toimitakse aga teistsuguste reeglite järgi. Tubliduse hindamisel tuginetakse teistele kriteeriumidele.

Majanduskoostöö ja arengu organisatsioon (OECD) prognoosib Eestile tulevaks aastaks 3,1-protsendilist majanduskasvu. Taome ahvide kombel rusikaga rinnale ja korrutame: «Meil läheb väga hästi.» Sealjuures teadvustamata, et teistel pole kasvumäär eksistentsiaalselt vajalik. Piisab taseme säilitamisest ja kokkuhoiust.

Eestile ei piisa. Ei piisa isegi 3,1-protsendilisest majanduskasvust. Seda muidugi juhul, kui eesmärgiks pole seatud vaid riigikassa kasvatamine. Niisugust eesmärki ei tohiks aga seada, sest ka kesist palka saavate kodanike sissetulekud, sealhulgas sotsiaalsed tagatised, peavad kasvama. Hinnatõus vajab samuti ohjeldamist.

Et mitte üldsõnaliseks jääda, võrrelgem Eesti ja Soome aastasi lisaväärtusi. Et asi ka puust ja punane oleks, jätkem kõrvale kvalitatiivsed näitajad nagu sektorid, lisaväärtuse jaotumised ja muu säärane. Pühendugem vaid rahalistele väärtustele.

Vikipeedia andmetel oli Soome sisemajanduse kogutoodang 2011. aastal elaniku kohta 36 700, Eestil 20 600 USA dollarit. Summad pole täpsed, kuid see ei mõjuta kavandatud mõttekäiku.

OECD prognoositud 3,1-protsendiline majanduskasv tõstaks Eesti lisaväärtust elaniku kohta aastas 638.60 dollari võrra. Soomel tuleks sama tulemi saavutamiseks kasvatada lisaväärtust 1,74 protsenti. 10-protsendilise Eesti tulemi saavutamiseks peaks Soome majandus kasvama 5,6 protsenti. Võrdsete nominaalsete tulemite protsendilised kasvutulemused erinevad peaaegu kaks korda!

Tugeva majandusega riikide tulem jääb ka väiksema kasvuprotsendi juures kesisema omast kopsakamaks. Protsendilised tulemid eksitavad.

LÄHENEGEM ASJALE teisest küljest. Jagagem Eestis toodetav lisaväärtus koos saadud toetustega kodanike vahel palkadeks. Keskmine kuu brutopalk oleks siis 764 eurot. Kui see jagada vaid tööturul hõivatute vahel, oleks keskmine brutopalk 1559 eurot. Arvesse said võetud maksud, mida palkadelt tasutakse.

Mida tuletatud arvud näitavad? Näitavad seda, et üksikute huvigruppide palganõudmised Eestis pole põhjendatud. Neile järeleandmine teeb väetid veelgi väetimaks. Riigikogulaste palgatasemed ja arstide palganõudmised pole põhjendatud.

RAHA ON ühiskonna käsutuses kasinalt, seda tuleks senisest efektiivsemalt ja õiglasemalt kasutada. Isegi kogu lisaväärtuse palkadeks jagunemise korral poleks eestlaste sissetulekud jõukamate riikide kodanike omadega võrreldavad.

Ei tasuks rahulduda Eestis käimasolevate protsessidega. Paberite järgi on Eesti iseseisev riik, nabanööriga ripume aga teiste küljes. Kui seda võimalust poleks, oleks majanduskasv sama hästi kui olematu.

Iseseisvunud ja täisealisel riigil pole sünnis teiste arvel elatuda. Rahanurumise oskuse üle ei peaks uhkust tundma, vaid punastama ning tarvis on teha õigeid järeldusi.