Viljandi jäähall sipleb süvenevas rahapuuduses

Kaheksa kuud aastas seisab jäähall kasutuna, sest soojaks ajaks pole sellele mingit rakendust leitud. Eile hommikuks oli tuisk katnud väljaku lumekihiga ning uuel nädalal peaks algama jää tegemine. Foto: Elmo Riig / Sakala

Artikkel ilmus 29. novembri «Sakala» paberväljaandes.

Ükskõik kust Viljandi jäähalli majandusolukorda vaadata, paistab sealt suur rahapuudus. Kahjum küünib tänavu üle 16 000 euro ning omanikud ei taha spekuleerida, kui kaua nad väljakut ülal pidada jaksavad.

Sel nädalal otsustasid jäähalli omanikud, aktsiaselts Toom Tekstiil ja osaühing Suja Ehitus panna ettevõttesse vanade arvete maksmiseks 5000 eurot. Samas tunnistas Suja Ehituse juht ning Viljandi jäähalli omanik Rando Sepp, et vaja oleks vähemalt 10 000.

Veel kuu aega tagasi tegutseti arvamises, et aasta kahjum tuleb 3000 eurot, kuid linna toetuse vähendamine ja leppetrahvi määramine suurendavad kahju peaaegu 13 000 euro võrra.

Jääd tuleb uuel nädalal

Tagasilöökidest ja rahanappusest hoolimata lubas Rando Sepp, et jäähall tehakse järgmisel nädalal lahti. «Selle talve kannatame ära, siis vaatame, mis edasi saab,» selgitas ta.

Lahendusi pole just palju. Üks võimalus on haarata jäähalli omanike ringi edukaid ettevõtteid, kes oleksid nõus linlastele uisutamisrõõmu kinkima. Teisisõnu peaksid appi tõttavad ettevõtted avama rahakotirauad, et halli kahjumit katta.

«Eks me pea linlastelt abi küsima,» nentis Sepp. «Oleme neli aastat seda saagat kannatanud ja nüüd aitab. Energia sisendhinnad on muutunud räigelt kalliks ja linn tulistab kaikaid kodaratesse.»

Et ots otsaga kokku tulla, peaks jääväljaku kasutamise hindu omanike arvutuste järgi enam kui kaks korda tõstma. Kui sel talvel pääseb uisutama, makstes selle eest kolm  eurot tunnis, siis kulusid kattev hind on Sepa sõnul 7.20 eurot. Linnavalitsusega sõlmitud leping ei luba jäähalli omanikel aga omatahtsi hinda tõsta, selle peab heaks kiitma ka linnavalitsus.

Viljandi linnasekretäri Ene Piusi ja rahandusameti juhi Marika Aaso kinnitusel pole jääväljaku omanikele hinnatõusu osas seni piiranguid tehtud. Väljaku omanikud soovisid hinda tõsta eelmise aasta novembri keskel ning kuus päeva pärast avalduse esitamist nad selle õiguse ka said. Enne seda tõsteti hinda 2010. aasta detsembris. Praegu raekojas ühtegi hinnatõusu avaldust ei ole.

Kuigi majandusolukord on hull, ei võta jäähalli omanikud kaalumisele pankroti väljakuulutamise mõtet. Seda ei taha Toom Tekstiil ja Suja Ehitus endale lubada kehtiva pangalaenu tõttu.

Pankrot pole lahendus

Jäähall sattus nende kahe firma kätte kummalisi teid mööda. Nimelt hakkas sajandi algul Viljandi jääkeskust arendama jäähokiliit, mille toonane juht Priit Vilba sõlmis halli ehitamiseks lepingu toonase linnapea Malle Vahtraga. Üsna kiirelt sai aga selgeks, et jäähokiliit ei suuda oma kohustusi täita. Samuti jäi ta suure summa võlgu halli ehitanud Suja Ehitusele ja Toom Tekstiilile ning nii liikuski vara üle võlausaldajale.

Rando Sepa sõnul pole tema firma ehitamiseks kulutatud raha seni tagasi saanud ning on aastate jooksul pidanud väljakule vaid peale maksma. Panga ees on aga sihtasutusel endiselt ligi 230 000 euro suurune kohustus.

Just pangalaenu tõttu ei ole kumbki väljakusse investeerinud firma pankrotiga nõus. «Me peame end Illimar Toomiga (Toom Tekstiili omanik — toimetus) mõlemad omal erialal pädevateks ja kasumlikult tegutsevateks ettevõtjateks. Me ei taha endale külge märki, et ei saa oma kohustuste täitmisega hakkama,» selgitas Sepp.

Väljaku vara tüki kaupa mahamüümine sellist tulu ei annaks, et sellega pangalaen kinni maksta.

Ühe võimalusena näeb Sepp, et väljak hakkab tööle külmutusseadmeteta. Nende töös hoidmiseks kulub aastas 200 000 kilovatt-tundi elektrit. «Jää kvaliteet muutuks kehvemaks, aga suudaksime ikkagi tegutseda kauem kui mõnele koolistaadionile rajatud liuväli,» leidis ta.

Viljandi volikogu otsustas esmaspäeval, et ei rahulda jäähalli esitatud vaiet ning kehtima jääb otsus, mille kohaselt vähendatakse jäähalli tegevuseks antavat toetust 44 000 eurolt 38 000-le ning sihtasutust karistatakse 6391-eurose trahviga seinte ehitamata jätmise eest.