Võhma lapsed on tublid heliloojad

Vahur Aasaküla (ees), Kristiina Jaanus, Agatha Dooni Murro ja Raivo Kasepõld muusikaklassis Foto: Elmo Riig / Sakala

Võhma koolis rohetab lumetuisust hoolimata lopsakas suveaed, muusikaklassis aga lasevad õpilased kõlada omaloodud heliteostel.

17. novembril Lasnamäe muusikakoolis peetud rahvusvaheliselt muusikakoolide loomingu- ja improvisatsioonivõistluselt tuldi taas sületäie esikohtadega.

Võhma muusikakooli õpilaste Vahur Aasaküla, Raivo Kasepõllu, Kristiina Jaanuse ja Agatha Dooni Murro helitööd valmisid õpetajate Maarika Reimandi, Mait Reimanni ja Heili Kirsimäe juhendamisel.

Lisaks pälvisid tunnustuse Maarika Reimandi õpilased Kristiina Kahu ja Nora Viikmaa Viljandi muusikakoolist.

Et tänavu on Eesti filmi 100 aasta juubel, olid tavapäraste laulude ja klaveripalade kõrval võistluskavas filmiklippidele loodud muusika ja filmimuusikast ajendatud improvisatsioonid.

Just filmiklipile loodud muusikaga tuli võitjaks Võhma kooli neljanda klassi poiss Raivo Kasepõld, kes õpib muusikakoolis teist aastat kitarri. Tema õpetaja Mait Reimann tunnistas küll, et loominguline protsess käis seekord vastupidi: enne oli muusika ja siis leiti sellele sobiv filmikatke dokumentaalfilmist «Kõrb». Igatahes oli kooslus nii õnnestunud, et võideti esikoht.

IX klassi neiu Kristiina Jaanus ütles, et tema hakkas muusikat kirjutama siis, kui Võhmasse õppima tuli, seega viiendas klassis. Nüüd paistis ta silma omaloodud ja ettekantud klaveripalaga «Puntratants» (juhendas õpetaja Heili Kirsimäe), aga ta on kirjutanud ka laule ja esitab neid ise.

Kristiina lemmiklauljad on Koit Toome ja Ott Lepland, tema enda tulevikuplaanid on seotud teatri ja muusikaga. Esialgu kavatseb ta hakata õppima Viljandi gümnaasiumis, kus on võimalik nende aladega tegelda.

Viiendas klassis õppiv Vahur Aasaküla kirjutas oma laulu «Vennaga tsirkuses» ise, kandis selle ette ja saatis ennast ka klaveril.

Väga omanäoline noor laululooja on Agatha Dooni Murro. On huvitav jälgida, kuidas selle oma ea kohta tavatult tõsise ja elu üle sügavuti juurdleva andeka tütarlapse areng kulgeb. Seekord tõi talle võidu laul «Nimeta».

Õpetaja Maarika Reimand rääkis, et ta ärgitab õpilasi heliloominguga tegelema eelkõige solfedžotundides, et seda ainet huvitavamaks ning väljundipõhisemaks muuta. Mingil juhul ei mõtle ta õpilaste eest ise ühtegi meloodiat välja.

«Annan küll nõu ja vahel arutame ühiselt, milline variant võiks olla parim, aga autor on alati õpilane, mitte mina või mõni mu kolleeg,» kinnitas ta.

Maarika Reimandi õpilaste seast pole seni küll võrsunud professionaalseid heliloojaid, aga nad on osa võtnud päris kaalukatest konkurssidest, sealhulgas «Eesti laulust».