«Idioot» on rohkem kui lihtsalt diplomitöö

Enn Siimer
, teatrikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kired lõõmavad ja raha põleb: Rogožin (Kristian Põldma) ja Nastasja Filippovna (Adeele Sepp) tudengite lavastatud «Idioodis».
Kired lõõmavad ja raha põleb: Rogožin (Kristian Põldma) ja Nastasja Filippovna (Adeele Sepp) tudengite lavastatud «Idioodis». Foto: Jaanus Laagriküll

Kultuuriakadeemia teatrikunsti eriala üheksas lend etendab Ugala väikesel laval Fjodor Dostojevski romaani järgi valminud diplomilavastust «Idioot».

Diplomilavastusi on Ugalas ajast aega mängitud. Seda on teinud suurema ja väiksema eduga nii muusika- ja teatriakadeemia lavakunstikooli kui kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna tudengid. «Idiooti» julgen aga kõigile teatrisõpradele soovitada kui küpset ja huvitavat teatrisündmust.

Terviklik lavastust inspireeriv dramatiseering

Ainuüksi seda romaani lavale seada on julgustükk, millega ei saa hakkama ka kõik kogenud dramaturgid ja lavastajad. Viimase õnnestumisena meenub Kaarin Raidi samuti Ugalas valminud «Vend Aljoša» Ott Aardamiga nimiosas, kuid selle dramatiseeringu oli teinud väljapaistev vene näitekirjanik Viktor Rozov. Praeguse lavastuse kavalehel tuletatakse meelde aastakümnetetagust Heino Torga lavastatud «Idiooti», milles peaosa mängis Rein Malmsten, kuid seda ei pea ma just suureks õnnestumiseks.

Mis siis tudengite dramatiseeritud ja mängitud «Idioodi» eriliseks muudab?

Esiteks terviklik ja inspireeriv dramatiseering. Dramaturg Tõnis Parksepp ja lavastaja Vallo Kirs on näinud XIX sajandi inimsuhete keerdkäike eelarvamustevabalt ja värskelt. Vaataja võtab noorte inimeste mängitud klassika vastu tänase päeva väärtushinnangute taustal, kusjuures grammigi pole lõivu makstud kunstlikule tänapäevastamisele. Ka Rogožini punkarivälimus ja -käitumine on olemuslikult seotud tema ekstsentrilise mõttelaadiga.

«Idiooti» lugedes kangastuvad meile neljakümnendates eluaastates tegelased, laval näeme kahekümneaastasi inimesi, kes suhtuvad headuse ja armastuse teemasse lihtsalt ja loomulikult.

Romaanist on võetud vaid vürst Mõškini suhted kahe naise, Nastasja Filippovna ja Aglajaga, ning Mõškini ja Rogožini suhted. Rohkem polegi tervikuks vaja.

Tajume, miks on meile praeguses keerulises maailmas nii oluline vürst Mõškini ellusuhtumist iseloomustav lihtsameelne headus.

Kaasakiskuvalt värsked näitlejatööd

Ka näitlejatööd mõjuvad kaasakiskuvalt värskelt. Mõškin Rait Õunapuu, Nastasja Filippovna Adeele Sepa, Aglaja Klaudia Tiitsmaa ja Rogožin Kristian Põldma kehastuses on tegelased, keda jälgides igav ei hakka. Isegi teenija Varja pisiroll Katrin Kalma esituses on tunnustust väärt. Ugala kogenud näitlejad Andres Tabun ja Tarvo Vridolin on noortele võrdväärsed partnerid.

Kunstnik Jaanus Laagrikülli ja muusikalise kujundaja Tanel Kadalipu kõrval pole kavalehel välja toodud lavalise liikumise autorit (peame arvama, et see on lavastaja Vallo Kirs). Ometi on liikumine, lavastuse rütmiline ülesehitus ja saatemuusika omaette fenomen, terviklik ja üllatusterohke.

Ei ole just palju lavastusi, mida tahaks uuesti vaadata, et etendusi omavahel võrrelda ja tajuda täpsemalt, kuidas üks või teine näitleja on oma rolli üles ehitanud. «Idioot» on kindlasti üks selline, diplomilavastuse kohta erandlikult kunstiküps ja terviklik, elamuslik ja meeldejääv.

LAVASTUS

Fjodor Dostojevski «Idioot» Ugala väikeses saalis

• Dramatiseerija Tõnis Parksepp

• Lavastaja Vallo Kirs

• Kunstnik Jaanus Laagriküll

• Muusikaline kujundus Tanel Kadalipp

• Valguskunstnik Villu Konrad

• Osades Rait Õunapuu, Klaudia Tiitsmaa, Adeele Sepp, Kristian Põldma, Siim Maaten, Katrin Kalma, Marika Palm, Vilma Luik, Andres Tabun ja Tarvo Vridolin

Allikas: Ugala

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles