Uue kooli pere kasvab kokku ka oma majata

Ehkki Viljandi gümnaasiumi õpilased peavad sel õppeaastal hakkama saama asenduspindadel, näivad nad ise sellesse rahulikult suhtuvat.

FOTO: Karl-Eduard Salumäe

Nagu räägivad asjaosalised, on peaaegu kolm kuud tegutsenud Viljandi riigigümnaasiumis puudusi, kuid üldjoontes on nad õppeasutuse tööga rahul.

Riigigümnaasiumi direktor Ülle Luisk ei salanud, et sel õppeaastal oma majata läbi ajava kooli juhtimine on pakkunud proovikive ning nõudnud keeruliste küsimuste lahendamist. Muudatusi on tehtud näiteks kursuste jaotuses ja tunnikavas.

«Päris nii, nagu esialgu loodeti, pole kõike ellu viia õnnestunud, sest arvesse tuleb võtta inimeste liikumist eri hoonete vahel ning seda, et õpetajad jagavad sel õppeaastal oma tööd põhikooli ja gümnaasiumi vahel,» rääkis Luisk. Tunnikavas tehtud muudatuste tõttu on õpetajatel majade vahel rohkem käimist kui õppeaasta algul.

Kahe maja vahel

Ülle Luisu sõnul suudeti ette näha küll õppimise tehnilise poole korraldamise keerukust, kuid mitte iga pisemat nüanssi. Samas toonitas direktor, et nii personal kui õpilased on olnud tublid ning päev-päevalt hakkab gümnaasium üha paremini tööle.

Riigigümnaasiumi õpilased, kelle arvamust «Sakala» küsis, nentisid, et teatavaid ebameeldivusi kooli tehnilises pooles on, kuid väga palju muret need ei valmista.

«Mina olen küll rahul,» ütles teise kursuse õpilane Kris Süld. «Mulle meeldivad näiteks uued õpetajad, kellega ma kooliteel varem kokku polnud puutunud.»

Noormehe hinnangut mööda on uues koolis negatiivne vaid see, et esimese ja teise kursuse õpilased peavad tihedalt kahe hoone, Paalalinna ja Kaare kooli vahet käima.

«Eelkõige on see lihtsalt tüütu,» nentis Süld. Ta lisas, et rohkem muret valmistab majade vahel liikumine siis, kui see langeb kokku söögivahetunniga. «Näiteks minul on üks päev selline, mil ma Kaare kooli majja sööma ei jõuagi.»

Ülle Luisk kinnitas, et söögivahetunniga on tõepoolest raskusi ning sellele pööratakse tunniplaani koostades eraldi tähelepanu. «Meie tunniplaanis on ka topelttunnid, mis lisab 20-minutilisele vahetunnile 10 minutit. Samuti võimaldatakse kokkuleppeid aineõpetajaga söögipausi tegemiseks topelttunni kestel,» kõneles ta.

Viljandi gümnaasium tahab pakkuda võimalikult laiapõhjalist ja mitmekesist õppimisvõimalust. Kris Süld kinnitas, et varasemast suuremat valikuvõimalust on tõepoolest tunda olnud. Kas see ongi uue süsteemi suurim eelis? «Jah, absoluutselt!» sõnas Süld.

Viljandi gümnaasiumis saab valida seitsme õppeharu vahel. Võimalik on võtta ka vabaaineid, näiteks tantsimist, kunstikursust või pallimänge.

Ülle Luisk tõi välja, et koolis on ellu kutsutud õppenõustamise keskus.

«Kui klassideta gümnaasiumi loomise ajal oli kuulda muret õpilase anonüümsuse kasvamise pärast ning kardeti, et klasside kadumine toob kaasa klassijuhataja töö kadumise, siis praegu on õppesuuna igal õpperühmal oma juhendaja ning tema kõrval abiks õppenõustamise keskuse karjäärikoordinaator ja õppenõustaja,» tundis Luisk hästi käivitunud süsteemi üle heameelt.

Kokku hoidev meeskond

Nagu Kris Süld, leidis ka kolmanda kursuse õpilane ja riigigümnaasiumi õpilasesinduse president Krista Koval, et kool on hästi alanud. «Kardeti palju hullemat,» tunnistas Koval. Tema sõnul võib tagantjärele öelda, et tuleviku osas keerati end liialt üles.

Kui Kris Süld ütles, et tänavustest tagasihoidlikest olmetingimustest on võimalik õppimisele keskendudes mööda vaadata, siis Krista Koval, kes õpib endise Paalalinna kooli õpilasena selle väikeste majas, märkis, et vanad aknad lasevad palju jahedat õhku sisse.

«Hommikuti on ruumides umbes 15 kraadi sooja,» ütles ta. Seevastu väiksemate lastega ühte majja mahtumine muret pole valmistanud, nagu ka õpetajatega läbisaamine — see on õpilasesinduse presidendi hinnangul pigem paranenud.

Ülle Luisk avaldas heameelt selle üle, et õpetajad on lühikese ajaga hakanud ühte jalga astuma.

«Olin valmis selleks, et töötajate meeskond kasvab raskemini kokku. Nii-öelda jää sulamine võib olla pikk ja aeglane protsess,» kõneles Ülle Luisk. Ta lisas, et hästi toimiva töötajaskonna ja end heast küljest näidanud õpilastega on kergem edasi liikuda, sest need annavad raskuste ületamiseks vajaliku toe.

«Kooli õpetajaskond teeb meeskonnaks kujunemise nimel tööd. Kogu koolikultuur peab koolipere ühtseks kasvamist toetama. Demokraatlik toimimine ja vastastikune usaldus on Viljandi gümnaasiumi juhtimise võtmesõnad,» lausus Ülle Luisk.

Tagasi üles