Sünnimärkide kaardistamine aitab varakult avastada nahavähki, mis on eelkõige valge rassi haigus.
Nahavähk võib alata pisikesest sünnimärgist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaks aastat tagasi rääkis ansambli Toe Tag 33-aastane räppar Revo Jõgisalu avameelselt melanoomist, millega ta võitlust pidas. Läinud aasta septembris suri ta nahavähki.
Tunnustatud onkoloog ja nahaarst Marianne Niin kiitis Jõgisalu julgust nii isiklikust asjast kõnelda. «Ta tõi palju inimesi siia maailma tagasi,» sõnas arst. «Pärast räppariga juhtunut avastati väga palju varaseid melanoome.»
Patsiendidki meenutavad seniajani noore mehe kurba lugu.
«Revo pani eriti mehed oma tervise peale mõtlema. Noored mehed käivad kontrollis ja ütlevad, et tahavad terved olla,» rääkis Niin.
Rinnavähi järel teisel kohal
Arstid diagnoosivad Eestis umbes 200 melanoomijuhtu aastas. Eesti noorte seas on melanoom rinnavähi järel vähivormidest teisel kohal.
Haigust soodustavad eriti päevitamine ja aastaringne solaariumis käimine, samuti soojamaareisid. Kuni 30-aastastel on kõik melanoomid seotud geenimuutusega, mis tuleneb ultraviolettkiirgusest.
Need, kelle peres nahavähki on esinenud ja kelle kehal on üle 50 sünnimärgi, peaksid nahaarsti juures kontrollis käima. Kui eluohtlikule melanoomile õigel ajal jälile saada, on see ravitav. Et nahavähk areneb väga kiiresti, muutub paranemine ühel hetkel võimatuks.
Sünnimärkide kaardistamiseks kasutab nahaarst dermatoskoopi, et nahamuutusi näha. Kui arst märkab, et sünnimärgist võib edasi areneda melanoom, tuleb hakata seda jälgima või lasta see kirurgil eemaldada ja raku-uuring teha.
Tullakse varases haigusstaadiumis
Kuigi sünnimärkide kaardistamise eest peab maksma, on järjekorrad kuu või kahe pikkused.
«Uskumatult palju tullakse varases haigusstaadiumis ja on hakatud ka lihtsalt kontrollis käima,» lausus Marianne Niin ning nentis, et kontrollis võiks käia vähemalt korra aastas.
«Nahaarsti vastuvõtul on päevas vähemalt üks patsient, kes soovib sünnimärke kontrollida,» kinnitas nahaarst Maris Keermann Tartu ülikooli kliinikumi nahahaiguste kliinikust. «Alati polegi kindlaid sünnimärke, mida inimene kahtlustab, ta soovib neid lihtsalt kontrollida.»
Kui patsient tuleb vastuvõtule, teeb arst tema sünnimärkidest suuremas plaanis fotod. Pärast seda vaatab ta märke ükshaaval suurendusega ja kahtlasemaid pildistab. Palja silmaga ei suudaks inimene melanoomi ära tunda, kui see on paari millimeetri suurune.
Melanoom tekib sagedamini nahapinnaga tasastes sünnimärkides. Kui märk on vaid mõnemillimeetrise läbimõõduga, ei pruugi inimene nahavähki isegi kahtlustada, muretsedes pigem mõne suure sünnimärgi pärast.
«Inimestes on juurdunud arusaamine, et sünnimärke ei tohi traumeerida, kuid traumast vähki ei saa — see on müüt,» kõneles Marianne Niin. «Iga vähk hakkab teises faasis veritsema.»
Normaalse sünnimärgi katkitegemine ei tähenda midagi halba. Haav paraneb mõne aja jooksul, armistub ning tekivad mõned muutused. Muretsema peaks sel juhul, kui haav ei taha paraneda, veritsedes aeg-ajalt ja kattudes koorikuga. Vähi tekkeks peab toimuma raku geenimuutus.
Rahva seas levib ka teine müüt: sünnimärke ei tohi eemaldada, sest siis hakkavad levima vähisiirded, misjärel enam terveks ei saa.
«Siirded tekivad, kui vähk liiga hilja ära lõigata, mitte siis, kui märk eemaldada,» lükkas Niin müüdi ümber.
Sünnimärgi katmine melanoomi ära ei hoia
Maris Keermann on kuulnud, et päevitajad katavad sünnimärgid plaastritega kinni. See aga melanoomi ära ei hoia.
Marianne Niin diagnoosib oma erakliinikus varaseid melanoome aastas 90 ringis. «Need inimesed on vähist ette jõudnud. Rakud on küll muutunud, aga pole jõudnud edasi kasvada,» tõdes ta.
On tähtis, et inimene väldiks päevitamist ja jälgiks oma sünnimärke. «Käiku läheb inetu pardipoja reegel. Kui näed, et üks laik kehal erineb teistest, tuleks minna arsti juurde ja lasta seda kontrollida. Võib minna nii pere- kui nahaarsti juurde,» rääkis Marianne Niin.
«Lapseea päikesepõletused on hilisemas elus suur melanoomi riskifaktor,» lisas Maris Keermann.
NEEVUSED
Neevused ehk sünnimärgid on selgepiirilised healoomulised naha või limaskesta kasvajad või väärarendid.
• Nad on nahapinna kõrgused või kõrgemad siledad või ebaühtlase pinnaga moodustised, mis esinevad juba vastsündinutel, kuid võivad nähtavale tulla igas vanuses.
• Sünnimärgid tavaliselt ei kao, küll võib neid elu jooksul juurde tulla.
Allikas: www.inimene.ee