Karksi-Nuia vabatahtlikud pritsimehed tõdesid, et on surnud seisust üle: pärast vaidlust vallaga on nad garaaži tagasi saanud ja nädala algul tõid Soomest kaks uut autot.
Pritsimehed tõid Soomest kaks mahukat autot
29. november 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõlemad Volvod olid suhteliselt väikse läbisõiduga.
«Paakauto kilomeetrinäit jäi 300 000 juurde, aga korralikult hooldades on mootoril ressurssi üle miljoni,» rääkis Karksi-Nuia tulekaitse seltsi juhatuse liige Ahto Mäesalu Rootsis kütteveokina kasutatud ja Soomes ümber ehitatud autost.
Suur paak väärib tunnustust
Tulekaitse seltsi juhatuse esimees Heino Kesküla ütles, et paakauto mahutab 15 tonni vett. Seltsi vanasse autosse mahtus 1,6 tonni, aga nüüd võtab isegi Soomest toodud päästeauto tonni võrra rohkem peale.
Kesküla tähendas, et endiste Vene autode kahetonnised paagid said tulekahju kustutades mõne minutiga tühjaks ja siis tuli sõita uue paagitäie järele.
Tulekaitse seltsi juhatuse liige Reikko Virit rääkis, et autod saadi Soomest tänu seal töötavale seltsi liikmele Mats Tõhule. Tema kaudu tutvuti soomlaste olukorraga ja saadi teada oksjonile minevatest masinatest.
Siinsed pritsimehed tegi pakkumise, võitsid ning panid koos vallarahva ja kohalike ettevõtetega raha kokku. Üleeile hommikuks olidki pritsimehed Soomest kaks 1980. aastate lõpul välja lastud Volvot kohale toimetanud.
Diiselauto talub niisket garaaži
«Kõige tähtsam on see, et need on töökindlamad. Suvel võibki selle 66 nurka panna, sest ta on nässakas,» sõnas tulekaitse seltsi valvur Ursel Vallas, rääkides GAZ-66-st. Reikko Virit lisas, et see töötas tulekahju korral öö läbi täispööretel ning hommikuks olid pump ja mootor laiali.
Samas ei saa mehed öelda, et 1980. aastate algusest pärit Vene masinad väga kehvad oleksid. GAZ-66 läheb lumest hästi läbi ega ole teeolude suhtes peps.
«Aga Vene autodega peab kogu aeg olema ühes käes mutrivõti ja teises haamer — need lihtsalt ei pea vastu,» lausus Karksi volikogu esimees Leo Liiber, kes vabatahtlike autoostu igati toetas.
Ahto Mäesalu tõdes, et uute veokite suur pluss on diiselmootor. Vene omad olid bensiinimootoriga. «Iialgi ei teadnud, kas nad lähevad käima,» ütles ta ja selgitas, et seltsi garaažid on vesised ning autodel seepärast juhtmed märjad ja küünlad niisked. Diiselmootoriga on lihtsam: kui aku toimib, läheb käima.
Uutel autodel on ka väiksem küttekulu. Kesküla teadis rääkida, et paakauto võtab tühjalt 25 ja koormaga umbes 30 liitrit sajale kilomeetrile.
Eile seisid uued Volvod veel seltsi maja ees ning vanad ootasid väljakutset garaažis. Ursel Vallas nentis, et Karksis neid kahjuks ikka tuleb.
«Meil on ju palju puidutööstusi ja ega metallitööstuski tuleohutu pole,» selgitas Leo Liiber. «Lisaks ostetakse kodudesse tihti uusi masinaid. Need on võimsad, aga juhtmed on vanad ja kuumenevad üle.»