Vaja on tegusid

Rannar Vassiljev Foto: Arvet Mägi / Virumaa Teataja

REFORMIERAKONNA ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) valitsus tunnistas riigikogule esitatud 2013. aasta eelarvega lõpuks seda, millest sotsiaaldemokraadid on pikki aastaid rääkinud ning mille suhtes on ühiskonna ootused jõudnud haripunkti.

Lõpuks on ka paremerakonnad mõistnud, et 19-eurone lastetoetus on muutunud aja jooksul naeruväärseks ning õpetajad ja paljud teised avaliku sektori töötajad väärivad praegusest kogukamat töötasu. Kahjuks ei ole valitsus probleemide tunnistamisest eriti kaugemale jõudnud.

Selle asemel et kitsaskohtadele sisuliselt läheneda, üritab koalitsioon jätta potjomkinlikult muljet murede lahendamisest. Eelarves on keskendutud kas kosmeetilistele muudatustele või veeretatud rahastamiskoorem võõrastele õlgadele.

REFORMIERAKONNA «lastetoetuste reformi» kõlava poliitloosungi taga ei peitu muu kui kõige väiksema sissetulekuga peredele 9.60 euro juurdeandmine ja sedagi raha tuleb soovijal taotlemas käima hakata. Karta on, et osa raskustes peresid peab niisugust asja alandavaks ja loobub lisatoetusest.

Sisuliselt üritab valitsus praegust universaalset lastetoetust muuta sotsiaalabiks, mille saamine sõltub perekonna sissetulekust. Samas ei hakata lisatoetust maksma kuus 310 eurot teenivale üksikvanemale.

Sotsiaaldemokraadid tahavad toetada kõiki lapsi ja mitte 9, vaid 38 euroga kuus. Me ei nimeta oma ettepanekut reformiks, vaid lastetoetuste kasvuks. Selle alusel tõuseksid lastetoetused tuntavalt ja nii, et kellegi väärikus ei oleks riivatud.

ÕPETAJATE PALKA on Reformierakonna ja IRL-i valitsus lubanud tõsta 11 protsenti. Kuigi Eestis peavad koole üleval omavalitsused, vastutab õpetaja töötasu eest valitsus, kes eraldab selle maksmiseks linnadele ja valdadele riigieelarvest raha.

Lubatud palgatõusule kulub üle 15 miljoni euro. Aga küsimusele, kust tuleb raha, on vastus olemas seitsme miljoni euro ulatuses. Rohkem kui kaheksa miljoni euro kohta vastust pole.

Teisisõnu on riik leidnud katte vaid viieprotsendisele palgatõusule, jättes ülejäänu omavalitsuste kanda. Samas prognoosib rahandusministeerium, et järgmisel aastal tõuseb keskmine palk pisut üle viie protsendi ehk siis õpetajate palk kipub kerkima keskmise palgaga samas rütmis.

Pettunud õpetaja läheb oma murega koolidirektori juurde, kes omakorda pöördub linnapea või vallavanema poole. Viimati nimetatul ei jää üle muud kui käsi laiutada ja haridusministri poole osutada. Aga lubatud palgatõusu ikka ei ole.

Kui siia ritta lisada veel tänavune 3,9-protsendiline ja järgmise aasta 3,5-protsendiline inflatsioon, siis vaevalt nii tänaste kui tulevaste tudengite seas õpetaja elukutse populaarsemaks muutub.

Lastetoetuste kolmekordistamise ning õpetajate ja kultuuritöötajate 20-protsendilise palgatõusu tagamise kõrval on sotsiaaldemokraadid esitanud eelarve kohta peaaegu 50 muudatusettepanekut.

Muu seas tuleb omavalitsustele tagada oma kodanike teenindamiseks ja kohalike murede lahendamiseks piisav rahastamine. Kui isegi kõige jõukamad linnad ja vallad ei suuda kindlustada teede normaalset korrashoidu, siis on rahastamispõhimõtetes ilmselgelt midagi viltu.

Sotsiaaldemokraadid soovivad taastada lasteaedade programmi, mis suurendaks lasteaiakohtade arvu ning tõstaks lasteaiaõpetajate palka. Taas seisame selle eest, et ka gümnaasiumiklasside õpilased saaksid süüa tasuta koolilõunat.

Selle sügise poliitdebattides on jäänud mõneti varju politseinike ja päästjate palga teema, mis pole kindlasti vähem tähtis. Meie fraktsiooni ettepaneku järgi peavad politseinike ja päästjate töötasud jõudma uuel aastal kärbete-eelsele tasemele. Kiirabiteenusele ja residentidele tuleb aga lisaraha leida valitsuse reservfondist niinimetatud poliitilise katuseraha arvelt, mida on sinna planeeritud nelja miljoni euro eest.

KUNAGISE KOKKULEPPE kohaselt pidi riiklik töötu abiraha tõusma 2010. aastal poole alampalgani. Majanduskriisi ajal lükati leppe jõustumine aastasse 2013. Praegune valitsusliit soovib seda lubadust veelgi kaugemale tulevikku viia, tuues põhjuseks äsjase streigi käigus kokkulepitu.

Teisisõnu ei suuda valitsus oma lubadust tervishoiutöötajate ees pidada ning otsustas võtta raha töötute arvelt, nimetades samas puutumatuks «katuseraha», mille koalitsioonipoliitikud oma valimisringkondadesse veavad.

Kõigil meie ettepanekutel on katteallikaid. Põhjendamatult suure valitsuse reservfondi vähendamise kõrval näeme ette ka muudatusi maksupoliitikas: ühiskonnale kriitiliste probleemide lahendamiseks on vaja kehtestada tulumaksule lisaaste.

Samuti toob eelarvesse lisatulu lahja ja kange alkoholi aktsiisimäärade ühtlustamine. Eelarve puudujääki vähendab ning riigi rahandusseisu parandab see, kui hoida 200 miljoni euro ulatuses kokku kiiresti sulavaid reserve.