Suur filmipidu jõuab servapidi Viljandisse

Elu võib olla kui lõputu kolimine. Hea, kui sõbrad aitavad. Kaader filmist «Kolm tuba / köök / vannituba» Foto: arhiiv

Homme jõuab Pimedate Ööde filmifestival (PÖFF) 12. korda Viljandisse.

«Programm pandi kokku nii, et igasse linna, kuhu Pimedate Ööde filmifestival läheb, jõuaks võimalikult mitmekesine valik põhimõttel «Igaühele midagi». Eri huvide ja maitsega inimesed peaksid kavast leidma just endale sobiva filmi,» rääkis Viljandi PÖFF-i peakorraldaja Rita Mäesepp.

Paraku Viljandis kino ei ole. Mängufilme näidatakse pärimusmuusika aidas, animafilme kultuuriakadeemia mustas saalis.

Korraldajad saatsid ka tutvustuse, et viljandlased teaksid, mida näidatavad linateosed endast kujutavad.

Aitavad alati

Väikese filmipeo avab Saksamaal valminud «Kolm tuba / köök / vannituba», mis kujutab elu kui suurt kolimist ühest kohast teise. See on kaasahaarav lugu sõpradest, eneseotsimisest ja -leidmisest. Isegi kui pered purunevad, armusuhted katkevad ja uus armastus ebakindlusega tärkab, on inimesi, kes ei pruugi küll öelda, mis on elu mõte, kuid aitavad alati su asju viiendale korrusele tassida.

Avapäeva teine film on humoorikas ning intrigeeriv sketšide kogumik «Mängurid», mis on pühendatud meeste truudusetusele. Prantslaste vabameelne suhtumine abieluvälistesse afääridesse on teada. Kes iganes ka petab — prantslasi ei näi see häirivat.

«Mängurite» absurdimaiguline pilguheit abielumehe seksisfääri röövib aga abieluväliste suhete tagamaadelt romantilisuse aura. Alasti rebitakse nii tegelased kui nende truudusetuse põhjused. Lootusetutele abieluväliste suhete sõltlastele püütakse abi anda Anonüümsete Tiivaripsutajate kohtumistel. Filmi ei soovitata alla 16-aastastele.

Nii Tallinnas kui Tartus kogus «Mängurid» täissaalid.

Festivali teine päev ootab filmisõpru kultuuriakadeemia musta saali, kus näidatakse maailmas viimase aasta jooksul valminud animaparemikku.

Kolmanda päeva avab selle sügise kõige kohatum noortefilm «Vahepealsed», mis toob vaatajate ette nelja kuti alkoholist nõretava eksirännaku Kreeta kaunis Maila rannikulinnas, kus päike on kuum ja tüdrukud veel kuumemad. Seksuaalsetest äpardustest, grotesksetest pidudest ja nutikast huumorist pungil film jutustab siira loo armastusest ja täiskasvanuks saamisest. Teekond tõelise armastuseni ei ole kunagi sile.

Menukas põnevik

Uljast noorusest räägib ka «See ei ole California». Dokumentaalfilmi tegevus leiab aset 1980. aastate Saksa Demokraatlikus Vabariigis, kus tänavad polnud mõeldud lõbutsemiseks. Valitsuse organiseeritud rongkäikudest tuhisesid aga mööda noored, mässumeelsed ja vabadust ihkavad rulasõitjad.

Festivalipäevi jääb lõpetama mullu Tallinna PÖFF-il äärmiselt menukaks osutunud põnevik «Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk», mis valgustab rahvusvahelise spionaaži hämaraid telgitaguseid külma sõja ajal. Need on ohtlikud mängud maailmas, kus kedagi ei saa usaldada.

George Smiley (Gary Oldman) saab salajase ülesande välja uurida, kas kuuldused Briti salateenistuse juhtkonda imbunud nuhi kohta vastavad tõele. Kahtlusaluste nimekiri on kirju ning reeturi paljastamine otsekui ühelt mandrilt teisele kanduv malematš, kus käib lõputu vastastikune bluffimine ja hiljukesi tuleb ilmsiks ka jahmatava usalduskriisi põhjustanud niiditõmbaja.