Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liikluseeskiri annab jalakäijatele ülekäigurajal eesõiguse, kuid tavaliselt juhtuvad just seal nendega traagilised õnnetused. Hulk jalakäijaid on kaotanud elu või saanud ränki vigastusi ka Viljandi ülekäigukohtades.
Olen pika sõidupraktikaga autojuht ning mulle on silma hakanud, et aasta-aastalt on jalakäijad liikluses aina lohakamaks muutunud. Nad ületavad sõiduteed hooletult, mõtlemata sellele, kas autojuht neid märkas või mitte. Olen täheldanud, et mõni jalakäija ei vaata vöötrajale lähenedes vasakule ega paremale ning sööstab, kapuuts silmini peas, julmalt teele.
Alles hiljuti leidis Viljandis Paalalinnas ülekäigurajal aset raske liiklusõnnetus. Helkuriga jalakäija hakkas sõiduteed ületama ja sai auto löögist trauma. Avarii põhjustanud juht pole seniajani huvi tundnud, mis on kannatanust saanud. Iga vigastatuga lõppenud õnnetuse tekitaja esmane kohustus peaks ju aga olema leida kannatanuga kontakt ja paluda juhtunu pärast vabandust!
Minu arvates tuleks raskeid liiklusõnnetusi, eriti selliseid, milles jalakäija saab eluohtlikult viga, liikluse eest vastutavate organite eestvedamisel tingimata kohalikus ajalehes kajastada, olgu see avarii põhjustajale kui ebameeldiv tahes. Teised liiklejad peavad teada saama, mis ikkagi juhtus. Säärane info oleks väga vajalik kas või selle pärast, et hoida ära igasuguseid kuulujutte.
Tavaliselt reageerib ajaleht niisugustele sündmustele operatiivselt, kuid eespool toodud õnnetusest ta kahjuks ei kirjutanud.
Me kõik oleme liiklejad. Vastastikune lugupidamine olgu liikluskeerises meie aukohus.