Kiirlaen: kiire lahendus suure küsimärgiga

Kaugel pole jõulukingituste ostmise ning pidustuste aeg, mis tahes-tahtmata nõuab rahakotist tavapärasest rohkem. Seepärast on ka kiirlaenupakkujatel head päevad.

Kliente püütakse juurde võita loosungitega nagu «Jõuluaeg on jälle käes» ja «Täna võtad, jaanuaris maksad». Kahtlemata leidub neid, kes ilusas jutus rahamuredest väljapääsu näevad, mõistmata, et tegelikkuses võib «kiire leevendus rahamuredele» tuua kaasa hoopis suuremad probleemid.

Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski sõnul on tavapärane, et kiirlaenu võtja satub hiljem makseraskustesse. «Intressid on märgatavalt kõrgemad kui tavalaenul. Et kiirlaenu saab ka võtta kergemalt, toimitakse tihti läbimõtlematult,» selgitas ta.

Jõulud — kibemagus laenuaeg

Jõuluajal püüavad kiirlaenuandjad värvata kliente igasuguste meetoditega. «Kui meelitatakse loosungiga, et täna võtad laenu, aga tagasi hakkad maksma alles uuel aastal, tuleks olla äärmiselt ettevaatlik. Kuigi esialgu võib kuu aega olla intress null, tuleb hiljem juba suurem intress,» kirjeldas Hanna Turetski.

«Jõulud on aeg, kui inimesed on harjunud tegema kingitusi ja kindlasti on ka kulutused suuremad, aga siiski peaks säilima kaine mõistus. Kui võtta laenu kellegi teise kingituse tarvis, siis kas see on väärt seda, et hiljem ehk ise hädas olla?» küsis Turetski retooriliselt.

Kiirlaenufirmad peaksid tema sõnul olema reklaamidega ettevaatlikumad. Tarbijakaitsjad ei ole Turetski ütlemist mööda kindlad, kas jõuluajal on ikka eetiline kliente meelitada stiilis, et raha tagasimaksmise peale tuleb mõelda alles tuleval aastal.

Võta järelemõtlemiseks aega

Hanna Turetski sõnul on kõige suurem viga laenu võttes kiirustada. Tuleks kaaluda variante, võrrelda pakkumisi ja tagasimaksmise tingimusi. Kui inimene on otsustanud siiski laenu võtta, peaks ta tegema kiirlaenufirma kohta põhjaliku taustauuringu. Laenu võttes tuleb veenduda, et dokumendid on korras.

«1. juulist kehtib nõue, et kõik laenuandjad peavad pakkuma kliendile A4-suuruse teabelehe, millel on välja toodud personaalselt sellele inimesele kõige olulisem: millise summa ta laenab ning kui pikaks ajaks ja millise summa tagasi maksma peab,» rääkis Turetski.

Teabelehel peab olema välja toodud ka fakt, et laenuvõtjal on taganemisõigus. «See tähendab, et inimene võib laenust põhjenduseta 14 päeva jooksul taganeda, kui ta maksab tagasi summa ja 14 päeva intressid,» rääkis Turetski. Kui laenuandja sellist infolehte ei anna, peaks peas kõlama esimene ohusignaal.

Tema sõnul kehtib üldiselt reegel, et mida rohkem küsimusi laenuandja kliendilt küsib, seda usaldusväärsem ta on. Kui ei tunta mingisugust huvi laenuvõtja vastu ega veenduta, kas ta on võimeline summa tagastama, peaks peas kõlama järgmine ohusignaal.

Võlgade katteks laenamine ei aita

«Kõige hullem põhjus, milleks kiirlaenu võtta, on võlgade katteks,» rääkis Hanna Turetski. Tema jutu järgi tuleks sellise olukorra tekkides olla pigem enda suhtes aus, mitte otsida leevendust kiirlaenudest.

«Abi ja nõu tuleks otsida võlanõustajatelt. Peab olema piisavalt julgust ja tahtmist, et teadjamatega kiiresti ühendust võtta,» lausus Turetski.

Viljandimaa mittetulundusühingus Nõutuba tegutseva võlanõustaja Evelin Laanemäe sõnul on kahjuks üpris tavaline, et inimene satub niinimetatud lumepalliefekti keerisesse. «Üks laen võetakse teise katteks ja probleemid kuhjuvad,» ütles Laanemäe.

Kui tagasimaksmisel ilmnevad raskused, tuleb suhelda firmadega, kellelt laenud on võetud. «Suhtlemine peab olema dokumenteeritud, mitte suusõnaline, sest muidu võib juhtuda, et ühe töötajaga tehtud kokkuleppeid teine töötaja ei tea,» selgitas Laanemäe.

Tema sõnul on tegu karmi mänguga, kus laenuandjad tihti vastutulelikkust üles ei näita. «Kui asi tõesti kohtuni läheb ja ühel hetkel on postkastis hageja kaebus, on kõige rumalam pea liiva alla pista ja probleemi ignoreerida. Las annavad asja kohtusse — vähemalt ei kasva siis võlg edasi.»

Laanemäe ütlemist mööda tuleb hagile ka vastata, selgitades põhjusi, miks laen võeti ning kuidas ja millises jaos on võimalik raha tagasi maksta. «Kui laenuvõtja endast märku ei anna, teeb kohus tõenäoliselt sellise otsuse, nagu kiirlaenufirma soovib,» lausus ta.

JUHTUM

Evelin Laanemäe,
võlanõustaja

Kolmekümnendates mees Viljandimaalt võttis mullu enne jõule esimese kiirlaenu summas 200 eurot. Enne aastavahetust võttis teise. Juuni alguseks oli tal kaelas kuus SMS-laenu.

Esimesed kaks laenu võttis mees selleks, et oleks jõulude ja aastavahetuse ajal hea ja muretu olla,  järgmised selleks, et vanu võlgu katta. Praeguseks on tema võlakoorem 3500 eurot ja tõenäoliselt läheb võlgade katteks müüki tema maal asuv korter.

INTRESSID

Keskmine intress 2012. aastal

Kodulaen 3%

Autoliising 6%

Järelmaks 19%

Kiirlaen 146%

Allikas: tarbijakaitseamet