Polli mõisakompleks tuhmub ajavaos

Pärast põlengut on valitsejamajast alles varemed. Kasvuhoonel pole enam ainsatki klaasi. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Mahapõlenud maja, auklikud või sissekukkunud katused — selline näeb XIX sajandil ehitatud Polli mõisakompleks välja tänapäeval.

Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektori Anne Kivi sõnul kuulub Polli mõisakompleksi 20 muinsuskaitse all olevat mälestist.

«Viljandimaal on mõni üksik ehitis väga täbaras seisus, aga nii palju suuri mahajäetud hooneid kui Pollis mujal küll ei näe,» nentis Kivi. Tema jutu järgi on kahju vaadata, kuidas ajaloolise väärtusega hooned lagunevad. Kogu kompleksil on 15 omanikku, kuid trööstitu väljanägemisega torkab silma nelja peremehe vara. Paraku pole suurt lootust, et nood olukorra parandamiseks midagi ette võtavad.

Maaülikoolile kuuluvad Polli aiandusuuringute keskuse kaudu mõisa tall, härjatall, karjalaud ja lihaait.

«Nagu näha, on talli katus väga nukras seisus. Ajutisest katusest sajab läbi ning seetõttu märgub ka sein. Katuses on näha vajumiskohti, mis viitavad sellele, et konstruktsioonid on järele andnud,» rääkis Anne Kivi. Tema sõnul võiks omanikel olla niigi palju pealehakkamist, et hoonete ümbrus võsast puhastada. «Näe, seal kasvab juba üks puu katusel.»

Härjatalli ajutisest katusest on pool sisse kukkunud. «Muinsuskaitseamet andis härjatalli katuse ajutiseks katmiseks raha, aga see oli seitse aastat tagasi. Ajutised katted on mõeldud ikka kaheks-kolmeks aastaks. Selle ajaga peaks omanik jõudma hoonet projekteerida,» selgitas vaneminspektor.

Seinad püsivad veel püsti. «Härjatall on ehitatud peene kunsti- ja ilumeelega. Ju olid ilusad härjad — miks muidu hoone väljast ilusaks ehitati,» täheldas Kivi.

Lihaait ja karjalaut on väljast hästi säilinud, aga hoolt tahavad needki, muidu ilusad seinad lagunevad.

Kivi sõnul on maaülikool taotlenud euroraha, et teha kolmest hoonest aiandusmuuseumi kompleks. Paraku ei ole see idee teoks saanud.

Eesti maaülikooli kommunikatsiooniosakonna juhataja kohusetäitja Kairit Pritsi ütlemist mööda on ülikooli Polli aiandusuuringute keskuse ülesandeks puuvilja- ja marjakultuuride sordiaretus, uurimistöö ning tootearendus. «Kahjuks ei ole Polli mõisakompleks nende eesmärkide täitmiseks prioriteetne kinnisvara ja ülikool on mitu korda püüdnud nimetatud kinnisvara võõrandada, kuid ostjaid pole leidunud,» teatas Prits.

Tema jutu järgi on maaülikool suviti seal heina niitnud, kuid suuremate tööde tegemiseks pole paraku raha. «Ülikool loodab endiselt, et leiab kompleksile uue ja hea omaniku, kelle käe all muinsuskaitseline objekt säiliks,» lisas Prits.

Varemeis valitsejamaja

Anne Kivi sõnul teevad muinsuskaitseametile kõige suuremat peavalu Polli mõisa aednikumaja, kasvuhoone, valitsejamaja ning aia piirdemüür, mis kuuluvad osaühingule Grand Cavalier Investeeringud.

«Aednikumaja tagumine sein on sisse varisenud, kuid katus on imekombel pärast lumerohkeid talvi alles jäänud,» kirjeldas Kivi. «Armas majake on küll, aga tõeline vare.»

Omanik on aednikumaja uksed ja aknad sulgemata jätnud, ehkki see on vaneminspektori sõnul üks muinsuskaitseameti esmaseid nõudeid. «Kõigepealt läheb omanikule kaitsekohustise teatis, siis märgukiri, siis ettekirjutus, siis ettekirjutus sunnirahaga ja kui ka sellele ei reageerita, läheb nõue kohtutäituri kätte,» loetles Kivi.

Meeldetuletustest hoolimata on aednikumaja uksed ja aknad endiselt lahti ning hoone ümber kasvab võsa. «Oleme siin omanik Toomas Rüütmanniga mitu korda ringi tammunud ja ta on rääkinud, et plaanid on olemas. Paraku aga hoone järjest variseb,» lausus Kivi.

Aednikumaja lähedal seisab mõisa kasvuhoone, millel kunagi olid klaasid ees.

Valitsejamaja varemed teevad meele lausa nukraks. 2004. aastal põles see päise päeva ajal ja praeguseks on järel vaid savitellistest müür ning korsten. «Ütleme otse, et see vare on ilmselt juba lootusetu,» nentis Kivi.

Omanik Toomas Rüütmann oli pidanud plaani teha mõisa aednikumajja oma kontor ning valitsejamaja müüridele maja, mis sarnaneks moonakamajaga. Viimase aasta jooksul pole muinsuskaitsjatel olnud aga võimalust Rüütmanniga rääkida. «Saadame kirju, helistame, kuid ühendust temaga ei saa,» ütles Kivi.

Korduvast helistamisest hoolimata ei õnnestunud ka «Sakalal» Toomas Rüütmanniga kontakti saada.

Võiks luua sihtasutuse

Polli mõisa peahoone seisab tühjana. Viimati oli seal kauplus ning aastaid tagasi Polli katsebaas. «Teadlastepere töötas siin, enne kui uue administratsioonihoone sai,» sõnas Anne Kivi.

Praegu kuuluvad peahoone ja mõisapargi väravapostid konsultatsioonibüroole Lainurm & Ko. Selle omanik Kaido-Allan Lainurm rääkis, et ostis häärberi majandustõusu ajal plaaniga teha sinna koolitus- või konverentsikeskus.

«Praeguses muutuvas majandussituatsioonis ei julge seda enam väga loota. Kas selline konverentsikeskus end ka õigustab, ei tea, sest see sõltub siseturismist ja sellest, kui palju välismaalt siia sõidetakse,» lausus Lainurm.

Omanik tahaks hoone maha müüa, kui vaid ostja leiaks. «Huvilisi on mitu olnud, aga kõik hindavad hoonet selle järgi, kui palju sinna investeerima peab ning kuidas kiiresti kasumit teenima hakata.»

Lainurme sõnul tuleks kõigepealt luua katusorganisatsioon, näiteks sihtasutus, siis saaks ka mõisakompleksi tervikuna müüki panna. «Ma olen Karksi vallajuhtidele teinud ettepaneku, et nemad võiksid olla need inimesed, kes oleksid arengust huvitatud. Selleks peaks olema üks autoriteetne isik, näiteks avaliku sektori töötaja,» jutustas ta. «Mul on mitu investorit ümber pööranud sellepärast, et mõisakompleks on nii ära hakitud ning keeruline on saada ühelt või teiselt inimeselt osa kätte.»

Karksi vallavanem Arvo Maling lausus, et vald on huvitatud sellest, et Pollis asjad arenema hakkaksid. Selleks peaksid mõisa omanikud omavahel suutma kokku leppida, kuidas kompleksi müüa. «Kui koos müüa, tekitaks see suuremat huvi ning siis oleks sellest huvitatud ka vallavalitsus,» sõnas Maling.

Kaks ühe euro eest

«Ausalt öeldes, kui keegi tahaks, annaksin hooned ära ühe euro eest,» ütles kompleksi kuuluva jääkeldri ja koertemaja omanik Vladimir Jelisejev.

Jääkeldril on katus sisse kukkunud ning koertemaja katus sai kannatada 2005. aasta tormiga, mis murdis sellele kase. Ühtlasi sai siis kannatada üks hoone nurk.

«Omal ajal oli mul plaan panna tsinkplekk-katus, aga muinsuskaitse keelas ära, öeldi, et pean panema laastukatuse,» rääkis Jelisejev. Siis sai katusele tõrvapapp, aga lapsed tallasid selle katki. Hiljem mädanesid ka vahelaed ning katus kukkus sisse.

«Võtsime sarikad ära ja panime müürile kile peale, et see edasi ei laguneks ja silmale parem vaadata oleks,» selgitas Jelisejev ning lisas, et pensionärina pole tal võimalik seal parandustöid ette võtta.

Peale nimetatud hoonete kuuluvad Polli kompleksi ait-kuivati, kaks ametnikumaja, moonakamaja, viinavabrik, viinaait ning viinameistri maja. Need on Anne Kivi hinnangul enam-vähem korras.