Riidaja küla Torupillitalu järve jäässe märtsi algul salapärasel kombel tekkinud aukude lugu kipub jääma lahendamata.
Jääaukude lugu jääb varjutama salapära
11. aprill 2009, 11:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taluperemees Ants Tauli eestvedamisel käis märtsi teisel poolel jää all akvalangist, kuid temagi ei avastanud midagi, mis võiks anda vihjeid aukude päritolu kohta.
«Ma tõesti ei tea öelda, kuidas need augud jäässe said,» kinnitas Taul varasemaid sõnu. «Ükski kalamees ega keegi teine ei ole neid sinna teinud. See vist jääbki saladuseks.»
Aukude servast võetud ainet kaks korda uurinud geoloogiaprofessor Kalle Kirsimäe on ütelnud, et see sisaldab looduslikke setteid ja soola ning midagi meteoriidset selles juhtumis pole.
«Arvatavasti on tegu raskesti lahustuvate jääkidega kaltsiumkloriidi soolast, mida tavalisest kasutatakse jää sulatamiseks,» lausus ta ja lisas, et jääs olnud aines sisaldunud baariumisooli kasutatakse pürovahendites rohelise värvuse saamiseks.
Küll ei osanud Kirsimäe arvata, millisel viisil need augud jäässe tekkisid ja kui suur osa, kui üldse, on selles soolal.
Taul nentis, et aastavahetusel lasti tõesti järve lähedal ilutulestikurakette, kuid mitte järvejääl ja augudki tekkisid alles mitu kuud hiljem.
Võimaluse, et augud tekkisid allikate mõjul, lükkas teiste seas ümber hüdroloog Arvo Järvet. Tema kinnitusel ei jõua allikad sulatada mitukümmend sentimeetrit paksu jää sisse auke, saati siis veel selliseid, mis lehtri moodi ülespoole laienevad.
Taul lisas, et allikaid ei avastanud aukude alt järve põhjast ka akvalangist.
Teaduste akadeemia meteoriitikakomisjoni teadussekretär Reet Tiirmaa ütles, et välimuselt meenutasid augud talle samasuguseid avausi, nagu on mujal maailmas tekitanud jääle kukkunud meteoriiditükid.
«Tundub aga, et siin meteoriitidega siiski tegu pole,» nentis ta. «Mul oli plaanis tulla järve äärde tagasi kevadel, et siis põhja uurida, kui taluperemees vee piisavalt madalale laseb. Arvatavasti ma siiski loobun sellest, sest akvalangist juba käis vee all ega märganud midagi erilist.»
Tiirmaa lisas, et on seniajani nendest aukudest hämmingus, sest kindlat seletust ju pole.
Ka tema võttis järve jääst proovid, mille viis analüüsida Tallinna tehnikaülikooli geoloogiainstituudi laborisse. Tema sõnul pole vastust veel tulnud, kuid ilmselt see midagi uut ei anna.
Hiiumaalt kohale sõitnud anomaalsete nähtuste uurija Ivo Tarmisto ütles, et ei oska aukude tekkepõhjuse kohta midagi öelda.