Kantreküla apteek hiilib läbi seaduseaugu südalinna (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: «Sakala» montaaž

Eile avas Kantreküla apteek pooleks tunniks uksed endises Liiwi Bowlingu majas, et jõuda kuu lõpuks Tallinna tänavale senistesse Vana-Apteegi ruumidesse, mis on Viljandi kesklinnale lähemal.

Kolimiseks peab apteek kõigepealt ravimiametilt luba küsima. Maxima kõrval uksed sulgenud rohukauplus leidis end aga silmitsi ravimiseadusega, mis keelab apteegil teatud suurusega linnades liikuda rohkem kui 500 meetri kaugusele senisest asukohast.

Nii tegidki proviisorid uksed ajutiselt lahti endises keeglisaalis Hariduse tänaval. Hoone välisuksel oli roosal paberil kiri, et apteek on avatud reedeti kella 9—9.30. Ruumis askeldas kaks proviisorit ja ühel kümmekonnast riiulist oli pakk valuvaigisteid. Hematogeeni tuli apteekril otsida tagatoa kastidest ning kaardiga maksta ei saanud.

«Esmapilgul tundub see mulle näotu,» sõnas Eesti apteekrite liidu esimees Kai Kimmel olukorra kirjeldust kuuldes ning lisas, et ta ei tea toimuva tausta. Kimmel ütles, et tegemist on niinimetatud jokk-süsteemiga, sest seaduses pole märgitud, kui kaua peaks apteek uues asukohas avatud olema. «Mulle tundub see ebaeetilise käitumisena,» nentis ta.

Kantreküla apteegi omanik Mario Rink, kellele kuulub ka Vana-Apteek, oli kolimisest telefoni teel rääkides napisõnaline. Ta ei kommenteerinud vahepeatust Hariduse tänaval ega selle eetilisust. Vastustest selgus, et praegu Kantreküla apteegil Tallinna tänavale kolimiseks luba veel pole.

Kui Kantreküla apteek seal uksed avab, tegutseb kesklinnas kuus ravimeid müüvat ettevõtet.

Rohupoodide koondumine algas Uku keskuse avamisega. Kõigepealt kolis Apotheka Centrumist uude kaubanduskeskusesse. Seejärel korjas Vana-Apteek senises kohas ravimid kokku ja laotas need uuesti letile Centrumis.

Ravimiseaduses on määratletud, et kui linnas on ravimiameti ja statistikaameti andmetel ühe üldapteegi kohta vähem kui 3000 elanikku, ei tohi asutus enda tegutsemiskohta muuta. Lisatud on aga klausel, et seda võib teha juhul, kui uue ja vana asukoha vahemaa ei ületa 500 meetrit.

Viljandis elab maavalitsuse andmetel 19 592 inimest ning siin on kaheksa apteeki. Ühe apteegi kohta on ligi 2450 linlast.

Märksõnad

Tagasi üles