Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Kadripäeva eelõhtul on aga juba sadakond aastat ringi käinud kadrisandid.
Üks õige malbe kadri tantsis nii, et isegi liiv ei liikunud põrandal
24. november 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kadripäeval lõppesid tüdrukute tööaasta ja naiste sügistööd. Sel päeval olid keelatud kõik villaga seotud toimingud, nagu ketramine, kudumine ja nõelumine, sest arvati, et muidu võib lammastele kahju teha.
Kadrisanti käisid jooksmas enamasti külanoored, nii tüdrukud kui poisid. Kadrid olid riietatud heledatesse naisterõivastesse. Erinevalt martidest olid nad kenad ja puhtad ning ehtisid end pitside ja satsidega. Vastupidi martidele olid kadride tants ja laul malbe ja vaoshoitud, kadri tantsis nii, et isegi liiv ei liikunud põrandal.
Kübara asemel kõlbas kadrile ka õlgedest peakate, mida kaunistati paelte ja lilledega. Ainult nägu peideti, et naabrid ära ei tunneks. Pähe võis panna maski või padjapüüri, millele lõigati silmade, suu ja nina kohale augud sisse.
Kadripäeva ja kadrisid on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega. Tulevad nad ju laulusõnutsi pikka pilliroogu mööda taevast või kaugelt meie juurde.
XIX ja XX sajandil käisid kadrisantideks maskeeritud tüdrukud perest peresse. Kadridel oli oma juht, keda nimetati kadriemaks. Talusse viidi karjaõnne ja kontrolliti laste lugemisoskust. Helistati kellasid ja tehti lärmi, sest arvati, et see peletab eemale kurjad vaimud. Neile, kes kadrisid tuppa ei lasknud, lauldi või lausuti sajatusi.
Kadripäeva toidud olid tangupuder lambalihaga, kiisel ehk kaerakile, soolaga keedetud herned ja oad ning kama või kamapallid. Tähtsal kohal oli kadrikahi ehk kadriõlu, mis on tuntud ka ohvrijoogina.
Kadripäeva järgi ennustati ilma. Usuti, et kui sel päeval on sula, toob andresepäev, 30. november külma.
Pärast kadrijooksmist koguneti kadriema või -isa tallu järelpeole, vahel peeti kadripulmi, kus lauldi, tantsiti ja mängiti hilisööni. Pidu võis kesta mitu päeva. Üheskoos söödi kogutud toidukraam ja jagati omavahel muud annid.
JUUKSED
Kadrid on pannud rõhku pikkadele juustele. Valmistatud on ka kunstpatse — varem linast, hiljem vatist, riidest ja muust käepärasest. Rahumeeli võib kasutada ajalehe- ja kilekotiribasid või sukkpükse.
PEAKATE
Kadrile sobib lai õlgkübar või midagi seesugust. Kübarat on hea kaunistada lillede, värviliste paelte, pihlakakobarate, pohlavarte, sulgede ja muu säärasega. Peakattele saab kinnitada nägu varjava loori või kardina.
MASK
Mask ei tohiks olla jõuline ega kole, vaid peaks eeskätt nägu varjama.
NÄGU
Maskikandmise asemel on nägu värvitud. Tähtis on aga ikkagi ilusaks jääda. Mask ei tohi ka suud katta, sest kuidas kadri muidu laulda saab.
KAEL
Kaela sobib panna igasuguseid pärleid.
RIIDED
Kadri on puhas, malbe ja tasane kodu- ja karjahoidja. Tema rõivad peavad olema ilusad ja valged.
RIIDED
Kadririided saab hõlpsasti valmistada voodilinadest või vanadest kardinatest, mida võib kaunistada kirevate riideribade, paelte, tuttide ja kellukestega.
KOTT
Kott pole kadril mitte ilu pärast, vaid selleks, et sinna annetatud kraami koguda. Varuge kadridele pakkumiseks rosinaid, pähkleid, õunu või komme, aga miks mitte ka näiteks sooje kindaid. Kotis on ikka olnud ka viljateri, mida pererahvale karjaõnne soovides visata.
PILL
Lõuna-Eesti kadrilaulud on refräänilised: igale reale lisandub üks või kaks korda «katri» või «kadriko». Refrääniga just nagu tuletatakse meelde, kelle nimel esinetakse.
KINDAD
Parajalt paksud, et kadri küüned ei külmetaks.
JALANÕUD
Kadri jalanõud on ikka olnud naiselikud, aga ka võimalikult mugavad ja vettpidavad, et nendega saaks palju kohti läbi käia.
KOOLITUS
Täna kell 16 algab Viljandi pärimusmuusika aidas ühine kadrijooksu soojendus.
• Üks soe ja tore perekond ootab kõiki Viljandimaa kadrisante, et enne kadrijooksule minekut üheskoos inspiratsiooni koguda. Kairi Leivo eestvedamisel mängitakse kombestikukohaseid mänge, tantsitakse ja lauldakse ning uuritakse, millised need algupärased kadrid siis õigupoolest olid.
Allikas: Viljandi pärimusmuusika ait
Kadrisantide foto ja tekst valmisid pärimusmuusika teabekogu toel.