Toiduabi kihas putukatest

Aidalamesklase valmikud tundsid end Lätis pakitud neljaviljahelvestes igati mõnusalt. Sellest andis tunnistust nende erakordselt suur arvukus. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

«Neid on meeletus koguses! Lausa nii palju, et närivad kilepakendist läbi ja lähevad uut söögipoolist otsima,» iseloomustas Viljandi linnavalitsuse sotsiaalameti juhataja Livia Kask linlaste toiduabiks mõeldud kuivainepakkidest avastatud putukaid.

Eesti vallad ja linnad on puudust kannatavatele inimestele Euroopa abina tulevaid teraviljatooteid jaganud aastaid. Punase Risti ning põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) vahendusel on seni toiduabiks pakutud makarone ja jahu, aga ka mitmesuguseid helbeid.

Livia Kase sõnul jõudis tänavune abikogus Viljandisse juba mitu kuud tagasi, kuid ametnikud otsustasid selle laialijagamise jätta külmale ajale, mil inimestel on suurte küttearvete tõttu raskem. Sestap ladustati kuivained mõneks ajaks Männimäel endise kutsekooli hoones paiknevasse ruumi.

Jagamisel pidur peal

Nüüd, kui talv on ukse ees, toodi osa kogusest linnavalitsusse ja hakati jupi kaupa abiküsijatele kaasa andma. Eelmise nädala lõpul avastasid ametnikud ühest neljaviljahelveste pakist kahtlased putukad ning veendusid, et samal moel on riknenud kõik teisedki samasugused pakid. Üksikuid putukaid leiti ka sealsamas kõrval seisvate makaronide juurest.

«Tõmbasime jagamisele kohe piduri peale ja informeerisime Punast Risti, kes omakorda andis teate edasi

PRIA-le. Järgmisel päeval viisin ühe paki veterinaar- ja toiduametisse ekspertiisi,» selgitas Livia Kask.

Sel nädalal laekunud vastus oli jahmatav: sajas grammis helvestes elutses keskmiselt 118 aidalamesklase valmikut. Ametnike sõnul on toidukraami saastetase väga kõrge.

Et putukate päritolu ja riknemise ulatus ei ole veel täpselt teada, andis PRIA korralduse kogu maakonnas Euroopa Liidu toiduabi jagamine katkestada. Kahest tonnist neljaviljahelvestest oli jõutud laiali jagada pool.

Tarnija kaitseb end

PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasiku kinnitust mööda on parasiitidest kuulnud ka tänavuse toiduabi tarnija, aktsiaselts Tartu Mill. Ettevõtte esindajad olevat välistanud võimaluse, et putukad olid kuivainetes juba suvel, mil pakid mööda Eestit laiali veeti. Väidetavalt kontrolliti toona kõigi toodete kvaliteeti, mida tõendavad ka sertifikaadid.

Livia Kask usub siiski, et riknemine ei alanud Viljandis. «Meie laoruum oli puhas ja kuiv ning selles polnud kunagi varem toiduaineid hoitud,» selgitas ta.

Kui neljaviljahelbed olid tõepoolest riknenud juba enne Viljandisse jõudmist, on väga tõenäoline, et putukatega toidupoolist anti inimestele ka teistes omavalitsustes. Väga võimalik, et Viljandis tuli probleem ilmsiks puhtalt seetõttu, et siin otsustati jagamisega külmade tulekuni viivitada ning see andis parasiitidele aega paljuneda ja kasvada.

PROGRAMM

Euroopa Liidu toiduabi on osa enim puudust kannatavate inimeste toetamise programmist.

• Toiduabi saavad heategevusorganisatsioonid tellida PRIA vahendusel, kes on programmi koordinaator.

• PRIA kooskõlastab soovitud kogused Euroopa Komisjoniga, saab teada antava summa suuruse ning korraldab riigihanke toiduabi toodete tarnija leidmiseks.

• Toiduabi võtavad vastu, ladustavad ja jagavad heategevusorganisatsioonid, tehes seda sageli koos omavalitsuste sotsiaaltöötajatega.

• Sel aastal on Eestis toiduabi valikus kuut liiki teraviljatooteid ja suhkrut, kokku 2571 tonni. Lisaks 590 800 liitrit toiduõli.

Allikas: PRIA

ARVAMUS

LIVIA KASK,
Viljandi sotsiaalameti juhataja

Toiduaine on kõrge saastetasemega ning seda ei tohiks mingil juhul tarvitada. Ma pole küll meedik, kuid julgen oletada, et tundliku organismiga inimestel, näiteks lastel, võib putukatest põhjustatud kõhukinnisus või -lahtisus olla kõige väiksem probleem.

Seega palun kõigil, kes on toiduabi saanud, hoolikalt oma koduses kapis kuivained üle kontrollida.