Välismaised õpingud avardavad maailma

Kui tudengite seas on välismaal õppimas käimine väga levinud, siis gümnaasiumiõpilasi sõidab raja taha tarkust taga nõudma märksa harvem.

Selle põhjusi on kindlasti üksjagu, kuid abiturient Jane Milvek tõi Viljandi gümnaasiumi karjäärinädalal välismaistest õppimisvõimalustest kõneldes olulisimana välja infosulu.

«Koolis räägitakse liiga vähe sellest, kuidas minna välismaale õppima, liituda noortevahetuste või mõne muu programmiga,» nentis Milvek. «Samal ajal on noored laisad ega viitsi infot otsida — kõik on ju tegelikult internetis olemas.»

Ka Milvek ise hakkas sääraseid õppimisvõimalusi uurima alles sel suvel, kui oli kohtunud Aiseci programmi kaudu Eestisse saabunud vabatahtlikega.

Õpilasi vahendavatest organisatsioonidest kõige tuntum on neiu hinnangul ilmselt YFU, sest selle võimalusi on programmis osalejad käinud koolides agaralt tutvustamas.

Jane Milvek on täheldanud, et välismaale õppima minekut kaaludes peljatakse keelebarjääri ja rahamuret, kardetakse, et võõras kultuurikeskkonnas on raske kohaneda. Nii mõnigi aga leiab, et välismaal õppimine on lihtsalt ajaraiskamine.

Neil, kes on otsustanud siiski õppereisi kasuks, soovitab Milvek hakata varakult ettevalmistusi tegema.

«Ettevalmistusteks kulub mitu kuud, et mitte öelda peaaegu aasta. Üleöö need asjad ei käi,» tõdes ta.

Kõigepealt tuleks neiu sõnul välja valida programm. «Oluline on järele uurida, mida üks või teine organisatsioon pakub, näiteks kas mõni neist võimaldab õppida sõpruskoolis. Seejärel peab põhjalikult tutvuma organisatsiooni tingimuste ja õpilaste kohustustega,» rääkis ta.

Tihtipeale tuleb osa välismaiste õpingute rahast noortel endal tasuda ning selleks püüavad nad tavaliselt leida sponsoreid.

«Rahakogumine ei ole võimatu, kuid selleks peab vaeva nägema. Ei maksa eeldada, et paari ukse taga käimisest piisab,» kõneles Jane Milvek.

Peale vajaliku raha muretsemise on noortel tarvis iseseisvalt dokumendid korda ajada ning sõitu vahendava organisatsiooniga ühendust pidada.

Kui esitatud kandidatuur on läbi läinud, raha koos ja lennupiletid soetatud, on Jane Milveki sõnul tähtis uurida ka sihtkoha ajalugu ning kultuurilisi ja rahvuslikke eripärasid. Samuti tuleb igati kasuks, kui osatakse kohalikus keeles kasutada lihtsamaid ja esmavajalikke lauseid.

Raja taha õppima minemise plusse nimetades ei ole Jane Milvek kitsi. «Võimaluse korral peaksid noored seda kindlasti tegema, sest see avardab silmaringi ja annab võimaluse tutvuda teiste kultuuridega. Niisuguste õpingute ajal luuakse uusi huvitavaid tutvusi ning muututakse sageli tolerantsemaks ja avatumaks. Pealegi on see suurepärane võimalus reisida.»

Milveki hinnangul kaaluvad kõik need plussid üles selle, et oma koolis jääb õpingutes üks aasta vahele ja välismaalt tagasi tulles peab klassi uuesti alustama.

«Eestisse tagasi jõudes ollakse suure hulga kogemuste võrra rikkamad ning osatakse tähele panna sedagi, mida varem ei märgatud. Nähakse kindlasti nii halvemat kui paremat, kuid õpitakse vahest veelgi enam hindama kodu väärtust.»

Ameerika koolis võlus vaba atmosfäär

Tallinna tehnikagümnaasiumi õpilane Silver Joa sõitis 2010. aastal USA-sse vahetusõpilaseks. Poiss sai innustust oma koolis asetleidnud YFU esitluselt.

Noormees täitis paberid ning suundus esialgu Lääne-Virginia osariiki Belle’i linna. Hiljem aga elas ta Ohios Findlays.

Joa tunnistas, et ta oli vahetusaastaks ettevalmistudes pisut lohakas ning seetõttu olid esimesed kuud võõras keskkonnas päris keerulised.

«Sealses haridussüsteemis on kõik teisiti, alates tunniplaanist ja lõpetades õpetajate poole pöördumisega,» jutustas ta. «Kui Eestis õpetajaid üldiselt teietatakse, siis seal võib nendega vabalt rääkida nädalavahetustel toimunust ning tundides nalja visata.»

Paberitel on Ameerika haridussüsteem Joa hinnangul väga range, samas on üldine atmosfäär koolis märksa vabam kui meil.

Silver Joa on veendunud, et pärast üht aastat välisriigis näevad noored Eestit hoopis teises valguses kui seni ning oskavad nii mõndagi rohkem hinnata. «Näiteks sõprade lähedust või interneti kättesaadavust.»

Kõige suuremat puudust tundis Joa Ameerikas olles jalgpallist, sest see on spordiala, millega ta oli Eestis tegelnud.

«Ma ei kahetse aga midagi,» lausus Joa lõpetuseks.

Tšiili tundides valitses korralagedus

Carl Robert Jakobsoni nimelises gümnaasiumis õppinud Teet Praks oli alati mõelnud, et välisriigis elamine ja õppimine on tore võimalus ja väärtuslik kogemus. Kuuldes oma hea sõbra plaanist välisõpilaseks kandideerida, sai temagi innustust.

Nii esitaski Praks YFU-le avalduse sooviga veeta 2007/2008. õppeaasta Lõuna-Ameerikas. Sama tegi tema kaks klassivenda. «Juba aasta pärast olimegi kolmekesi keset Lõuna-Ameerika melu: kõigepealt Tšiilis, hiljem ka Brasiilias ja Venezuelas,» meenutas Praks lõbusalt.

Noormehe sõnul polnud sealsete tingimustega sugugi raske kohaneda. «Küllap tänu YFU programmi ettevalmistavatele koolitustele ning sellele, et tšiillased on väga avatud ja sõbralik rahvas.»

Elu Tšiilis oli aga kahtlemata hoopis midagi muud kui Eestis. «Tšiilil on põhjast lõunasse pikkust 4630 kilomeetrit ja seal on 17 miljonit elanikku väga erinevatest ühiskonnakihtidest,» rääkis noormees.

Esialgu sattus ta Lõuna-Tšiili tallu, kus vannivett soojendati puuküttega pliidil ja elamistingimused polnud kiita. «Kuid nagu öeldakse: elu algab teisel pool mugavustsooni,» lausus ta.

Hiljem elas Praks seevastu ookeaniäärses linnas heal järjel viielapselises perekonnas.

Ta jutustas, et Tšiilis pannakse enamik lapsi erakoolidesse, sest riigikoole peetakse väga viletsaks. Erakoolides on kohustuslik koolivorm ning riietuse korrektsust ja tundidest puudumisi jälgib inspektor. Üks õppetund kestab poolteist tundi ning ka koolipäevad on Eesti omadest pikemad.

«Kui kõigest sellest jääb mulje, et sealne õppetöö on väga distsiplineeritud, siis see on petlik,» nentis Praks. «Eesti mõistes valitseb seal tundides täielik korralagedus. Täiesti tavalised on tunnis magamine, jutustamine, söömine ja paberlennukite madallend.»

Tšiili hariduse tase on Praksi hinnangul Eesti omast märksa viletsam. Olenemata sellest kõneles ta oma Tšiilis käigust ülivõrdes ning tunnistas, et on sealt saadud sõprade ja kogemuste üle väga õnnelik.

Saksamaa keskkool üllatas leebusega

Pärast põhikooli tundus tollasele Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilasele Teele Treielile mõte välismaale õppima minna kutsuv ja vaimustav. Ta liitus noortevahetusprogrammiga YFU ning koostöö sellega oli igati ladus.

«Minu vahetusaasta sai võimalikuks, sest ma tahtsin seda väga,» on Treiel veendunud.

Neiu valis sihtpunkti Euroopa riikide hulgast, sest ei julgenud tollal veel kaugele minna. Samas tundus Saksamaa piisavalt võõras ja ahvatlev.

Kohanemine läks Treielil üllatavalt lihtsalt ning koduigatsust ei tekkinud tal oma ütlemist mööda kordagi. Puudust tundis ta ainult eesti toidust.

«Saksamaal oli küll palju võõrast, eelkõige keel, mida ma algul üldse ei osanud. Sellegipoolest tundsin end seal kohe hästi,» meenutas ta.

«Keskkool on Saksamaal palju leebem kui Eesti oma. Neil on väga vähe tunde ning neid jäetakse sageli ära,» jutustas neiu. «Suurim erinevus on aga see, et Saksamaal hinnatakse kõrgelt õpetaja ja õpilase vahelist suhtlemist, Eestis kipub õpetaja klassi ees üksinda rääkima.»

Kultuurilistest erinevustest rääkides tõi nüüdne tudeng Treiel välja selle, et kirikul on selles riigis tunduvalt tähtsam roll kui Eestis. Muiates lausus neiu sedagi, et sakslastel on kombeks soodushinna puhul kõike kokku osta. «Enamikul on kodus näiteks eraldi ruum, kuhu ladustatakse suurtes kogustes toitu.»

Neiu tõdes, et kui enne Saksamaale minekut oli tema jaoks olemas Eesti ja muu maailm, siis nüüd vaatab ta maailma pigem kui eurooplane. «Uued kogemused, sõbrad ja seiklused õpetavad maailma paremini mõistma.»

Treiel nentis, et Saksamaalt tagasi tulles tundus Eesti talle palju väiksem ja kuidagi võõras. «Hoopis siin tekkisid mul kohanemisraskused, sest igatsus Saksamaa järele oli suur. Kui see lõpuks üle läks, sain aru, kui armas Eesti mulle ikka on.»

VAHENDAJAD

Noortevahetuse ja välismaal õppimisega on seotud hulk organisatsioone, teiste seas

• Rotary noorsoovahetus

• YFU Eesti

• osaühing Tokkroos

• Evmar

• British Council Scholarship

• Evenor

• Erasmus

• United World Colleges

Allikas: «Sakala»