Viljandi raekoda värises lõhkekehade kärgatustes

Niipea kui esimesena raekoja juurde jõudnud politseinikud hoone peaust paotasid, kostis esikust kõva kärgatus. Legendi järgi sai ühe korrakaitsja jalg plahvatuse tagajärjel vigastada. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuur korraldas eile õhtul Viljandis õppuse, mida ei saanud märkamata jätta ükski sel ajal südalinna juhtunud inimene.

Legendi järgi tungisid veidi enne kella 15 raekotta kaks relvastatud meest ning võtsid osa seal viibivaid ametnikke pantvangi. Et kurjategijad olid ennast kindlustanud lõhkekehadega, tähendas nende kahjutuks tegemine politseinikele enam kui paari tunni pikkust keerulist operatsiooni.

Paugud ja vigastused

Lihvimaks kõigi operatiivteenistuste koostööd, kaasati kriisi lahendamisse kiirabi ja päästeteenistus. Lisaks andsid oma panuse Punase Risti esindajad, kelle ülesanne oli kehastada linnavalitsusse lõksu jäänud tsiviilisikuid. Et olukord tunduks võimalikult tõetruu, kostsid raekoja peaukse juurest, fuajeest ja rõdult kärgatused ning mitmele inimesele määrati vigastatu roll.

Ehkki vahetult raekoja juures piirati linlaste liikumist, oli kriisikolde ümbruses näha kümneid uudishimulikke, kelle sekka jagus nii elevil poisikesi kui soliidses eas daame.

Ettevõtmise kõige pilkupüüdvam osa algas veidi pärast kella 17.30, kui Rubiini platsile laskus politsei- ja piirivalveameti lennusalga helikopter AgustaWestland AW 139 ning poetas pargimurule trobikonna hambuni relvastatud eriüksuslasi.

Sada inimest

Kohaliku politseijaoskonna juhi Alvar Pähkli sõnul haaras aktsioon suuremat osa sel ajal Viljandis tööl olnud korrakaitsjaid. Kui neile liita Tallinnast ja Tartust saabunud abivägi ning teiste teenistuste töötajad, küünib õppusel osalenute hulk sadakonna inimeseni.

Vastuseks küsimusele, miks otsustati Viljandi kesklinnas läbi mängida nii erakordne juhtum, rõhutas Pähkel, et analoogseid situatsioone on ette tulnud kõikjal maailmas. «Meil pole tark end hellitada veendumusega, et pantvangikriisid juhtuvad üksnes filmides või meist kaugel. Piirid on lahti ja seetõttu tasub meil igasugusteks olukordadeks valmis olla,» selgitas ta.

Olgugi et õppuse analüüs seisab alles ees, avaldas Pähkel veendumust, et see läks hästi. Töö käigus fikseeriti küll mõningaid väikseid vigu, kuid üldjoontes olid kõik osalised tema hinnangul oma ülesannete kõrgusel. «Pealegi: eks õppusi selleks korraldatagi, et neist õppida,» sõnas ta.