Polli prügila rajajad ootavad Brüsselist kirja

Praegu kogub prügifirma Eesti Keskkonnateenused ehk endine Veolia Viljandimaa inimeste jäätmed kokku ja viib need peamiselt Järvamaale, Väätsa prügilasse. Polli hakati uut prügilat tegema, sest sinna oleks viljandlaste, tartlaste ja valgalaste jäätmeid lähemale viia. Foto: Elmo Riig / Sakala

Enam kui aasta tagasi küsis rahandusministeerium Brüsselist, kas Polli prügila rajamiseks võib anda 3,2 miljonit eurot. Vastust pole saadud tänini ning mõned asjaosalised arvavad, et bürokraatia on prügila mõtte tapnud.

Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) otsustas 2011. aasta suvel anda Polli prügila rajamiseks loodud firmale 3,2 miljonit eurot toetust, kuid et eraldus oleks igati korrektne, otsustas rahandusministeerium küsida selleks kooskõlastust Euroopa Komisjonilt. Vastust küsimusele, kas raha anda on õige või mitte, pole Brüsselist seniajani tulnud.

Summa ootab kontol

Vastust on aga hädasti vaja, sest prügifirma Ragn-Sells on KIK-i rahaandmise otsuse kohtusse kaevanud ja kohtuniku otsus sõltub täielikult Euroopa Komisjoni seisukohast. 3,2 miljonit eurot seisab KIK-i pangakontol ning kasutada seda ei saa.

Tartu, Valga ja Viljandi linna ning Karksi valla osalusega firma Polli Prügila nõukokku kuuluva Viljandi abilinnapea Rein Triisa hinnangul muutub prügila ja selle juurde käiva kütusetootmistehase rajamine iga päevaga kahtlasemaks. «Tundub, et Brüsseli bürokraatia on prügila rajamise mõtte ära lõpetanud,» sõnas ta.

Aastaga on muutunud niipalju, et Tallinna lähedal Irus hakkas tööle Eesti Energiale kuuluv jaam, kus tehakse sooja ja elektrit prügist. Seega on jäätmetest kujunenud väärtuslik energiaallikas ning need saab endale jäätmekäitleja, kes esitab parima pakkumise.

Karksi valda prügila rajamises hoiab ohje mittetulundusühing Lõuna-Eesti Olmejäätmete Ümbertöötlemise Arenduskeskus. Mõlema nõukogu esimees on Anti Tammeoks.

Tema meelest on veel vara Polli prügilat maha kanda.

«Ka omavalitsuste juhid mõtlevad ümber, kui raha on reaalselt käes,» avaldas ta usku. Iru prügipõletusjaama valmimine ei muuda Polli plaanis tema sõnul midagi, sest see oli teada juba neli aastat tagasi. «Meie eesmärk ongi hakata Iruga koostööd tegema ja leida oma koht.»

Tammeoksa jutu järgi on Iru ja Polli vahe ligi 200 kilomeetrit ning see muudab Polli prügila rajamise mõistlikuks. «Pole ju mõtet Lõuna-Eestist Tallinna vedada vett, kive, tuhka ja muud prügi, mis ei põle,» selgitas ta.

Karksi vallavanema Arvo Malingu hinnangul on Polli Eestis ainus koht, kuhu saaks uue prügiladestusala rajada. Suur osa eeltöid on selleks juba tehtud: veetud on elektriliinid ja ladestusala alla on pandud nõrgvee kogumise drenaaž.

Tammeoks ütles, et kui Brüsselist ei tule vastust ka järgmise aasta jooksul, võib see Polli prügila arendamise kavale hävitavaks saada. «Kindel on, et 31. detsembriks 2015 peab summa olema kasutatud ja ehitus valmis,» teadis Tammeoks. Kui raha ikkagi Pollile lubatakse, on see Tammeoksa meelest mõistlikum Eestis ära kulutada kui Brüsselisse tagasi saata.

16 aastat plaane

Polli prügilat hakati kavandama juba 16 aasta eest ja siis kavatseti sinna ladestada Karksi valla jäätmeid. 1998. aastal leiti, et uus prügimägi võiks teenindada suuremat osa Lõuna-Eestist.

Plaani järgi tuleks enamik kogutud pürgist sortida ning kõik põlev materjal müüa edasi elektri ja soojuse koostootmisjaamadele või hakata sellest ise kütust valmistama. Anti Tammeoksa sõnul ei saa nendest kavadest ärisaladuse tõttu avalikult rääkida, küll aga kinnitas ta, et äriplaani õnnestumine sõltub paljuski koostööst Iru prügipõletusjaamaga.

Ladestusalale tohiks minna vaid 10—15 protsenti kogutud jäätmetest ehk kogu see materjal, mis ei põle.

Aasta tagasi hinnati tööde maksumuseks 3,8 miljonit eurot, millest 3,2 miljonit peaks tulema KIK-ilt.