Lauri Luik: Kas üheskoos või eraldi?

Lauri Luik Foto: Internet

RIIGIKOKKU on jõudnud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, mille keskseks teemaks on kujunenud rohkesti küsimusi tekitav põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine.

Olen veendunud, et hariduse seadusandlikku poolt tuleb korrastada. Kõnealune dokument on selleks hea algus.

Eelnõus on nii mõndagi olulist, mis tuleb võimalikult kiiresti ellu viia, olgu selleks siis õppekava alusväärtuste defineerimine, õpilaste koolikohustuse täitmise parandamine ja nende koolist väljalangemise vähendamine, hariduslike erivajadustega õpilaste toetamine või vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise tagamine koolis.

Lisaks on teemasid, mida eelnõu ei sisalda, kuid mille olemasolu seaduses on tähtis. Ühe näitena võib tuua võimaluse kaasata omavalitsuste üldhariduskoolide ülalpidamiseks eraõiguslikke institutsioone.

KOHTUMISTEL omavalitsuste haridusspetsialistidega oleme saanud hulga ettepanekuid, kuidas jutuks olevat eelnõu paremaks muuta. Need kajastuvad osaliselt ka meie tehtud muudatusettepanekutes.

Samas on eelnõus sätteid, mille rakendamisega ette pandud kujul nõustuda ei saa ning mis on ka kohalike haridusinimeste pahameele pälvinud. Nii näiteks ei pea ma õigeks, et soovitakse kaotada omavalitsustevaheline tasaarvlemise süsteem.

Haridus- ja teadusminister ei ole esitanud küllalt kaalukaid põhjendusi, miks peaks juba paika loksunud süsteemi muutma hakkama. Praegu puudub ülevaade, mida tasaarvlemise süsteemi kaotamine omavalitsustele kaasa toob. Enne kui mõjuvaid põhjendusi ei esitata, ei saa ma sellega nõustuda.

ÕPPEKAVA ARENDAMINE, muutused koolivõrgu korraldamises ja õpetajakoolituse uuendamine peaksid käima ühte sammu nii sisulises kui ka ajalises mõttes, milles aga praegu kindel olla ei saa.

Kõnealuse eelnõu kontekstis on tähtis teema põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine. Näen, et see on pikemas perspektiivis vajalik samm, eelkõige keskhariduse tasemel õppekvaliteedi parandamiseks paindlikumate õppekavade rakendamise kaudu, aga ka selleks, et suurendada õpilaste põhikoolijärgsete õppesuundade valikuvõimalusi.

Ometi ei saa koolitasemeid lahutada jõuga, kiirustades ning ilma põhjaliku analüüsi ja selgitustööta, sest muudatus puudutab väga paljusid inimesi.

KÕIGEPEALT tuleb teha detailne analüüs maakondade ja omavalitsuste kaupa. See peab kajastama omavalitsuste võimalusi, valmisolekut ja vajadusi.

Muudatusel ei ole mõtet pelgalt reformi enda pärast. Võib-olla mõnes omavalitsuses ei ole see üldse tarvilik.

Peale selle tuleb koostada konkreetne tegevusplaan ja skeem koolide lahutamiseks koos vastavate finantsnäitajatega. Praegu pole meile teada, milliseks võib reformi maksumus lõppkokkuvõttes kujuneda.

Omavalitsustest on tulnud signaale, et eelnõu sisu ja mõjusid ei ole kohapeal küllalt arutatud ja selgitatud. Jagan arvamust, et kooskõlastusring läbiti pealiskaudselt ning pärast seda on eelnõu sisu muudatusettepanekute tulemusena tunduvalt muutunud.

ET OLEKS, mille alusel kaalutletud otsuseid teha, ootan arvamusi ja ettepanekuid kõnealuse seaduseelnõu kohta. Otsustama saame hakata alles seejärel, kui ministeeriumil on vajalikud analüüsid tehtud ning omavalitsustega on asi põhjalikult läbi räägitud.