Läinud nädalal tekitas Toompeal palju elevust mustakuueline seltskond. Nimelt käisid Mulgimaa juhid riigikogus ja ministrite juures oma kandi arengufondi loomist taotlemas.
Mulgid käisid toetust nõutamas Toompeal
20. november 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mulgid käisid Tallinnas raha nõudmas ja see on väga õige tegevus,» sõnas Tarvastu vallavanem Alar Karu. «Kui endast märku annad, siis sinuga ka arvestatakse, ja mulgi kultuur on ju see, mida peab hoidma.»
Mulgimaa juhtide pöördumine
Karksi vallavanem Arvo Maling lausus, et mulklust ei saa elus hoida kusagil mujal kui Mulgimaal. «Kultuuriline toetus on olemas, aga majanduslikku tuleks juurde saada,» nentis ta.
Sellekohase toetusprogrammi loomiseks ulataski Maling möödunud nädalal pöördumise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile, regionaalminister Siim Kiislerile, riigikogu esimehele Ene Ergmale ja riigikogu Mulgimaa toetusrühma liikmetele.
Kõigi Mulgimaa omavalitsusjuhtide allkirjadega pöördumisele peaks Toompealt vastus saabuma hiljemalt ühe kuu pärast. Siis selgub, kas 2014. aasta riigieelarvest on lootust raha saada.
Leival peab võid ja vorsti olema
Oma paikkonna edendamise programm on setodel, väikesaartel ja Peipsiveere vanausulistel, kuid võrokestel ja mulkidel seda veel pole.
Minister Siim Kiisler leidis, et neis kahes kultuuripiirkonnas on liiga palju rahvast ja summa polevat programmis lihtsalt nii kopsakas, et sellest suuremale rahvahulgale tuntavat kasu tõuseks.
Mulgimaa omavalitsusjuhtidest, Mulgimaa arenduskoja ja mulgi kultuuri instituudi inimestest koosnev leer leidis aga, et alustada tuleks kas või vähesest. Hädavajalik on piirkonna ettevõtlust parandada.
«Majanduslik pool on oluline selleks, et inimesed siin elaksid ja tegutseksid. Leib peab laual olema,» sõnas Arvo Maling.
Abja vallavanem Peeter Rahnel lausus täienduseks, et leivakäärule peab ka või ja vorstiviilu peale saama — siis jäävad inimesed maale.
Töökohad ja taristu tagavad elu
Mulgimaa esindajad leidsid, et ilmselt suurettevõtteid piirkonda ei tule ning panuse peaks tegema väikestele ettevõtetele ja inimeste oskusele luua ise töökohti. Selle arenguplaaniga nõustus ka Siim Kiisler. Ta rääkis, et seni on sotsiaalselt arendatud Lõuna-Eestit ja majandusraha on läinud Harjumaale, kuid see ei taga maapiirkondade arengut.
«Teeme küll Võrumaal koole korda, aga kui küsime, kus Võrumaa laps elab, tuleb välja, et Harjumaal, sest isa töötab seal,» tõdes ta.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri juures oli jutuks Mulgimaa teede kõva katte alla saamine. Siinne piirkond on selles osas maha jäänud. Valgamaal on 47 ja Viljandimaal 52 protsenti riigimaanteedest kõvakattega, aga kahes kolmandikus Eesti maakondadest on see näitaja üle 60 protsendi. Teede seisukorra parandamiseks arutati ministeeriumis võimalikku toetussuunda.
Arvo Malingu sõnutsi on Mulgimaal puudulik veel ühisturundus. «Iga turismipunkt ja pagaritöökoda võitleb üksi, aga need tuleks siduda,» leidis ta ning selgitas, et kui turist tuleb ja ütleb, et tahab Mulgimaad näha, ei tohiks igaüks ainult iseennast reklaamida, vaid peaks soovitama ka mujale Mulgimaale minna. «See kõik on tööjõud ja töö, mis tahab tegemist,» nentis Maling.
Omavalitsusjuhtide kinnitust mööda pole Mulgimaa ka pisikest summat pakkuva programmi tarvis suur, nagu Toompeal tõdeti, sest iga väike asi aitab. «Kui me piisavalt järjekindlad oleme, on täiesti reaalne, et meile see programm tuleb. Mujal kultuuripiirkondades see ju töötab!» ütles Alar Karu.