Linnad ja vallad jätsid uue kooli rahata

Ehkki enamikul valdadel ja linnadel on raha gümnaasiumis õppivate noorte kohamaksu tasumiseks eelarvesse kavandatud, ei rutta keegi seda üle kandma. Omavalitsusjuhid viitavad seadusepunktile, mis ütleb, et riigikool on ministeeriumi ülalpidamisel. Nii tuleb riigil Kaare kooli ruumides õppivate gümnasistide eest täiel määral endal tasuda.

FOTO: Elmo Riig / montaaž

Täismahus saab artiklit lugeda 15. novembri "Sakala" paberlehest

Kui riik Viljandisse uue gümnaasiumi asutas, nägid ametnikud ette, et kõik vallad ja linnad hakkavad oma noorte õppimise eest maksma. Vallad ja linnad teatasid käesoleval nädalal, et ei tee seda.

«Me ei näe vajadust maksta,» ütles Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu. Nädal tagasi oli ta postiga saanud kirja, milles oli haridusministeeriumi pakutav leping. Selle järgi peaks Suure-Jaani maksma iga Viljandi riigigümnaasiumis õppiva oma valla noore eest 64 eurot kuus. Suure-Jaanil on uues koolis 46 õpilast.

Sama on hariduministeeriumile vastanud või vastavad kohe ka kõik ülejäänud Viljandimaa omavalitsused ja seetõttu on gümnaasiumi eelarvest iga kuu puudu üle 27 000 euro. Et omadega välja tulla, on koolijuht Ülle Luisk pidanud näpistama summa gümnaasiumi käivituseelarvest. Seda raha on gümnaasiumil hädasti vaja aga uuel aastal, kui uus maja valmis saab.

Õpetajate palkade väljamaksmist selline augulappimine ei sega. Haridusministeeriumi asekantsleri Kalle Küttise sõnul mõjutab omavalitsustelt saamata jääv raha kooli majandustegevust, näiteks arvete tasumist. Koolijuhi kinnitust mööda seni kellelegi võlgu pole jäädud, kuid elatakse tuleviku arvelt.

Pearaha maksmata jätmist põhjendavad valdade ja linnade juhid puuduliku seadusega. Nimelt on seaduses selgelt kirjas, et kui laps läheb mõne teise omavalitsuse kooli, peab elukohajärgne vald või linn maksma tema eest 69 eurot kuus. Seda teevad puiklemata kõik Viljandimaa vallad ja linnad. Samas seaduses on aga lause, mis ütleb, et riigikooli kulud katab haridusministeerium.

«Nõo ja Noarootsi gümnaasiumis õppimise eest omavalitsustelt raha ei küsita,» tõid nii Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu kui Viiratsi vallajuht Sulev Kannimäe välja oma tähtsaima trumbi.

«Saatke siis oma lapsed Nõkku!» prahvatas selle väite peale Kalle Küttis. Tema väitel on Viljandis, Jõgeval ja Haapsalus riigikool loodud täiesti teistel alustel kui Nõos või Noa­rootsis. See, et omavalitsused peaksid oma õpilaste eest tasuma kohamaksu, ei tulene Küttise sõnul seadusest, vaid aumeeste kokkuleppest.

Küttis meenutas, et ta oli sel teemal käinud mõni aeg tagasi omavalitsuste liidu istungil kõnelemas ja selgitanud, et vallad peaksid tasumisega arvestama. Kannimäe meenutuse kohaselt olla asekantsler tõesti paar aastat tagasi sel teemal nendega rääkinud, kuid aumeeste kokkuleppest polnud seal mingit juttu. «Meilt uuriti, kas oleme nõus riigigümnaasiumi loomisega,» tuletas Kannimäe toonaseid kõnelusi meelde.

Haridusministeerium pole otsustanud, kuidas Viljandimaa valdu ja linnu koolikoha eest maksma panna.

«Meil pole praegu plaani, kuidas edasi tegutseda,» tunnistas ministeeriumi avalike suhete konsultant Asso Ladva. «Tülli ka ei tahaks minna.»

Ministeeriumi soovitud kohamaksu tasumine ei puuduta Viljandimaal vaid Abja valda ja Võhma linna, sest sealt ei käi Viljandi uues riigigümnaasiumis ühtegi õpilast.

Tagasi üles