Viimaks ometi oleme jõudnud aega, mil ostetakse ja müüakse absoluutselt kõike. Õnneks kerkib üha uusi poode, mistõttu tekib tarbijatel järjest enam valikuvõimalusi.
Repliik: Toidupoodide pealinna palve
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aeg on kõigil tarbimisühiskonna täieõiguslikel liikmetel alustada oma päevi palvega — kaubamaja jumalad vajavad ju samuti kummardamist ja ülistamist.
Ustavamad jüngrid võiksid pöörduda poe poole igal hommikul, lõunal ja õhtul, lausudes: «Minu kaubamaja, kes sa mind toidad. Pühitsetud olgu sinu nimi. Sinu parkla tulgu. Sinu kaup sündigu nagu puuvilja-, nõnda ka viinaletis. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile kassas soodustust ning vihast moondunud suid. Ära võta meilt kiusatust osta, vaid päästa meid ära rahast. Sest sinu päralt on hing ja tengelpung ja au igavesti.» Lõppu peaks veel ütlema oma meeliskaupluse nime.
Järgnevalt võiks süüvida enesesse ja küsida: mida ma tegelikult vajan?