Üle saja inimese lasi veresuhkrut kontrollida

Järjekorras oli mehi ja naisi, noori ja vanu. Tulevased tohtrid lasid kätel kiiresti käia ja enamasti olid proovivastused head. Foto: Elmo Riig / Sakala

Üleeile õhtupoolikul oli Männimäe Selveris ennenägematu välisukseni ulatuv järjekord, mis ilmutas kahanemise märke alles kella seitsme paiku. Seina äärde paigutatud lauakese taga askeldasid hinge tõmbamata Tartu ülikooli arstiteaduskonna neljanda kursuse tudengid Elise Naggel ja Georg Aule, kes tegid soovijatele veresuhkru kiirkontrolli.

Tartu ülikooli lastefond ja ravimifirma Sanofi korraldasid ülemaailmse diabeedipäeva puhul kõigis Selveri kauplustes veresuhkru mõõtmist teist aastat. Viljandis sai oma veresuhkru näidu teada 104 inimest. Kõigile jätkus tulevastel arstidel naeratus ja kõigile küsimustele püüti vastata.

Üks naine, saanud teada, et tema proovi vastus on korras, päris igaks juhuks üle, mis ülemine lubatud piir on, ja jäi alles siis rahule, kui kuulis, et selleni on veel päris palju maad. Proua, kelle näit oli samuti korras, aga kes ise sellega rahul ei olnud, süüdistas tulemuses äsja söödud õuna.

«Appi, selle õuna pärast see kõik siis ongi nüüd!» hüüatas ta proovilaua juurest lahkudes.

Eakamal mehel, kes ei öelnud enesetundel midagi viga olevat, mõõdeti väga kõrge veresuhkru näitaja ning veendi teda täpsemaks kontrolliks ja ravi alustamiseks kohe arsti juurde minema.

Oli neid, kel näitaja oli piiri peal, enamikul oli aga kõik korras.

Viimaste hulgas proovi teinud 86-aastane mees ütles rõõmsalt naeratades, et lubab endale edaspidigi mõne kommi või lusikatäie mett.

On loomulik, et vähegi hoolikas perearst teatud aja tagant ka patsiendi veresuhkrut kontrollib, aga kui inimene aastaid arsti juures ei käi, võib teda ühel päeval tabada halb üllatus.

Diabeediliidu andmetel põeb Eestis suhkurtõbe ligi 70 000 inimest, neist 90 protsenti teise tüübi diabeeti, mida seostatakse eelkõige eluviisiga. Arvatakse, et neid haigestunuid, kes seda ise ei tea, on ligikaudu teist sama palju.