Härrastemaja õppehooneks — tosin aastat läbirääkimisi

Heimtali põhikooli hoone särab nii seest kui väljast nagu pärl. Foto: Endel Suurmets

Pärast 1919. aasta maareformi läks 1789. aastast Siversite aadliperekonnale kuulunud Heimtali mõis nagu teisedki mõisad riigile. 80 aastat tagasi, 20. novembril 1932 õnnistati kunagine härrastemaja jumalasõnaga koolimajaks.

Enamik praegusi mõisakoole tegutseb härrastemajades juba 1920. aastate algusest. Miks läks Heimtalis teisiti?

Arhiividokumentidest selgub, et maareformi järel kolis sealsesse härrastemajja kaks suurtükiväe patareid. Sõjaväe majja paigutamiseks on leitnant Heinrich Kütt eelnevalt joonistanud ruumide plaani, mille koopiat säilitatakse koolis.

1921. aastal renditi mõisa inventar Tori hobusekasvatajate Viljandi haruseltsile ja see tegutses Heimtalis 1929. aasta lõpuni.

Jaanuaris 1930 anti mõisa majandamine üle riigimõisate valitsusele, kelle alluvuses oli see 1940. aastani.

Kitsas ja umbne

Heimtali vallakool asutati 1821. aastal. 1864. aastal koolimajaks ehitatud madalate lagede ja väikeste akendega kivist hoone oli niiske ja pime ning lapsed ja õpetaja kannatasid õhupuuduse all. Õpetaja kurtis, et vahel tuleb tundi anda lausa hingeldades.

Kaks väikest klassituba olid üle rahvastatud. 1927/1928. õppeaastal oli koolis 71 last, üheksale soovijale tuli ära öelda. Kogu aeg oli päevakorral Vardi kooli Heimtaliga liitmine, sest see oli oma väikese õpilaste arvu tõttu vallale kulukas. Võõra valla õpilastelt võeti pearahamaksu.

Kooli olude parandamiseks soovis vald Heimtali mõisa härrastemaja endale saada. Selles küsimuses hakkasid läbi rääkima vallavanem August Larm, hiljem Tõnis Enders ning kooli juhataja Jaan Veldemann (alates 1935. aastast perekonnanimi Merilai). Neid toetasid haridusnõunik Roots ning arstid Adams ja Lepa.

Vastaspoolel olid põllutööministeerium eesotsas minister Oskar Kösteriga, riigimõisate valitsus ning Heimtali riigimõisa valitseja Julius Blank.

Olgu lisatud, et August Larm oli võidelnud Vabadussõjas ja vapruse eest autasustatud Vabadusristiga. Tema elutee lõppes 1946. aastal Komi ANSV-s vangilaagris.

Jaan Merilai töötas Heimtali koolis 1918. aastast kuni arreteerimiseni 1944. aastal. Tema elutee lõppes 1950. aastal Vorkuta vangilaagris. Merilai rahvusliku aatelisuse vaimus tehtud elutööd tähistasime tema 100. sünniaastapäeval kooli saali seinale nimeplaadi asetamisega.

Sõjavägi ja hobused

1920. aasta septembrist on alles kiri, milles vald nõuab 7. ringkonna valitsejalt sõjaväe väljaviimist ja Heimtali härrastemaja koolile üleandmist. 1921. aasta märtsis esitab vald palve, et hobusekasvatusseltsiga sõlmitud lepingusse tehtaks muudatused, võimaldamaks härrastemaja ostu- või rendilepingu sõlmimist. Kahjuks jäid need soovid tähelepanuta.

1930. aasta jõuluvaheajal, kui Jaan Veldemann käis Tallinnas õpetajate kongressil, pöördus ta koolimaja pärast põllumajanduse peavalitsuse poole. Sealt sai ta teada, et Heimtalisse kavatsetakse sisse seada hoopis kodumajanduskool.

Nüüd pööras vallavolikogu koolimaja küsimuses teise lehekülje. Loobuti härrastemaja taotlemisest ja otsustati vana koolimaja juurde ehitada uus kahekorruseline hoone. See pidi kerkima 1932. aastal. Projekti koostamine usaldati diplomeeritud insenerile J. Maasikule. Uhke projekt saigi valmis ja ehituse maksumuseks oli arvestatud 42 000 krooni. Projektiks maja aga jäigi.

Ilmselt oli ehitusest loobumise põhjus Eestisse jõudnud ülemaailmne majanduskriis. Vähenesid ka valla sissetulekud, koolides koondati õpetajaid ja alandati palku.

Päevakorrale tõusis taas härrastemaja koolile taotlemine. Vallavanem August Larm ja kooli juhataja Jaan Veldemann kasutasid juhust, kui minister Oskar Köster tuli Heimtalisse otsustama, kas rajada kodumajanduskool Heimtalisse või Pajusisse. Parajal hetkel said nad tema jutule.

Maja üle vaadanud, leidis Köster, et see koolile hästi ei sobi. Pärast vallakoolis käimist soovitas ta aga lasta asjatundjatel härrastemaja üle vaadata ja koostada ministeeriumile motiveeritud akt. Asjatundjad insener Maasik ning arstid Reimann ja Sibul leidsid, et väikese remondi järel võib selles majas õppetööd alustada küll.

Minister tegi ettepaneku anda härrastemaja vallale pikaajalisele rendile, kuid riigimõisa valitseja Julius Blank ei olnud niisuguse otsusega päri. Ta hakkas lepingu sõlmimisel trikitama, sest tahtis härrastemaja põhjatiiva ja keldri riigimõisale jätta.

Minister toetas valda. Mõisate ülemvalitseja Roosileht oli muidugi mõisavalitseja poolel. Pikkade läbirääkimiste järel kirjutas ta siiski kooli juhataja koostatud rendilepingu tekstile: «Nõustun.»

Heimtali härrastemaja anti vallale rendile 12 aastaks 150-kroonise aastamaksuga, kusjuures kooli kasutada olid ka hooneesine muruplats ühes ringteega ja osa pargist maja ümber. Vald andis mõisavalitsejale korteri.

Härrastemajas tehti hädapärane remont ja õppetöö algas seal 3. oktoobril 1932. Vardi kool liideti Heimtali kooliga ning õpilasi sai kokku 116. Tolleaegne kool oli kuueklassiline ja töötas kolme õpetajaga kolmes klassikomplektis.

Edasi tõusis päevakorrale vajadus teha aadliperele ehitatud ruumides suuremat sorti ümberehitusi. Vabariigi valitsuse otsusega 17. aprillist 1935 anti maja ühes 1,5 hektari maaga tasuta Heimtali valla omavalitsusele koolimajaks.

Mõisamajast koolimajaks

1935. aasta suvel koostas maja ümberehitusprojekti insener Paul Lõhmus. Ümberehituse tegi ettevõtja Hermann Rehlin Suure-Kõpust 3250 krooni eest. See oli ehitajate töötasu, materjali muretses vald.

Lammutati triiphoone, lõhuti vaheseinad, ehitati välja klassiruumid ja juhataja korter, rajati või kohandati kõrval- ja abihooned.

1936. aasta sügisest jätkus õppetöö juba ümberehitatud majas. Läbirääkimised maa saamiseks kujunesid aga pingeliseks.

Koolile olid ette nähtud mänguplats, kooliaed ja töötajate tarbeaed. Heimtali mõisavalitseja pakkus sobimatut maad mõisapargi järskudelt nõlvadelt ning soovitas rajada kooliaia poolteise kilomeetri kaugusele endise koolimaja krundile.

1935.—1937. aastani kestnud koolimaa saaga päädis Heimtali valla võiduga. Ilmselt sai otsustavaks vallavanem Endersi ja kooli juhataja Merilai visiit Tallinna põllutööminister Taltsi jutule.

Tehti maadevahetus, kool sai kaks hektarit põllumaad riigimõisa kultuurkarjakoplite alt ja ühe hektari looduslikku heinamaad. Vald andis riigile vastu 2,5 hektarit põllumaad endise koolimaja krundilt.

Mis on ses loos õpetlikku?

Heimtali kooliolude parandamiseks peeti aastaid läbirääkimisi. Kui kohapeal võitlesid oma asja eest järjekindlalt vallavanemad ja kooli juhataja, siis Tallinnas läheneti küsimusele üleriigilisest, majanduslikust vaatenurgast. Sihile jõuda aitasid vahest kõige rohkem isiklikud kokkusaamised.

Noores Eesti Vabariigis  tekkis rahvuslik ajaloouurimine ja pöörati põhitähelepanu eesti talurahvakultuurile, baltisaksa kultuur jäi tagaplaanile. Seetõttu hävines härrastemaja kooliks ümber ehitades palju arhitektuuriliselt väärtuslikku. Nõukogude ajal anti baltisaksa kultuurile jäik negatiivne hinnang ning kultuuriväärtuste hävinemine jätkus.

80 aastat hiljem

Nüüdseks on endine Heimtali mõisa härrastemaja iidses pargis põlispuude varjus saanud hoopis uue ilme. Koolis õpib 116 õpilast.

Muinsuskaitse eritingimusi arvestades renoveeritud hoone projekti autorid on arhitekt Urmas Arike ja sisearhitekt Kalju Palu.

2008. aastal valmis Pärsti valla ettevõtmisel mõisatalli ringmüüri siseõuele Heimtali põhikooli spordihoone, suurepärane näide mõisaaja ja tänapäeva arhitektuuri kooskõlast.

Elluviimist ootab Heimtali mõisa rohtaia haljastusprojekt, mis valmis professor Lilian Meisteril juba 2009. aastal.

Olen avaldanud kaks raamatut Heimtali mõisnikest Siversitest. Nende elu ja tegevus on meid märkimisväärselt mõjutanud. Baltisaksa kultuuris peeti tähtsaks oma esivanemaid austada, nende loodut edasi viia. Majanduses tehti arukaid valikuid, häid kombeid õpetati talulastelegi.

Direktor Eero Metsvahi on võtnud oma eesmärgiks kool ka sisuliselt mõisakooli nimetuse vääriliseks muuta. Usun, et muuseumituba kui kooli ja mõisa ajaloo varasalv ehitatakse lõpuni valmis, sest sõnad kaovad, aga kirjutatu jääb.