Ööistung odavama elektri nimel

Kadri Simson

FOTO: Peeter Langovits / Postimees

«ÖÖISTUNGID! Need ju takistavad riigikogu tööd!» Niisuguseid etteheiteid hakkab parlamendi opositsioon ja eriti Keskerakonna saadikurühm kuulma tõenäoliselt sagedasti. Kuid ööistungid on meie peaaegu ainuke võimalus avaldada vastuseisu riigieelarve eelnõule, mis on sotsiaalselt tundetu ja ettevõtlust pitsitav. Säärase eelarve vastuvõtmist tuleb takistada vähemasti senikaua, kuni keeldutakse seda muutmast.

Piisab vaid ühest näitest: uuest aastast tõuseb elektri hind ligikaudu 20 protsenti, aga valitsusliit ei võta aktsiisi ja selle kaudu hinna langetamist jutukski. Riigikogu vastutustundlik osa sellega ei lepi. Küllap kuuldakse meie elektriaktsiisi langetamise ettepanekuid paremini siis, kui nende taga on reaalne surve ööistungite kujul.

Täiesti ekslik on öelda, et ega valitsus elektri hinna küsimuses midagi ette võtta saagi. Tema tööriist on maksupoliitika.

ENAMIKUS LÄÄNELIKES parlamentides on ööistungid levinud meetod valitsusliidu ülekaaluka hääletusmasina vastu. Need sündisid Rooma senatis, kus neist sai demokraatide relv diktaatorite vastu. Senaator Cato Noorem püüdis oma öösse venivate kõnedega takistada Caesari teekonda võimule ning vabariigi muutumist isikukultuslikuks keisririigiks.

Hoolimata sellest et Caesar siiski pääses võimule, peeti ööistungeid nii tõhusaks vahendiks, et need on parlamendi töövõtete hulka jäänud seniajani.

Ettepanek, mida püüame ööistungitega nähtavaks ja kuuldavaks teha, on elektriaktsiisi langetamine neli ja pool korda, Euroopa Liidu reeglitega lubatud miinimummäärani.

Televiisoris võib ju parema ja odavama elektripaketi reklaami teha, aga eelseisev hinnatõus mõjub ka Eesti Panga kinnitusel majandusele üsna raskelt, andes märgatava osa järgmisel aastal prognoositavast elukalliduse tõusust.

KESKERAKONNA ülesanne on tuletada valitsusele meelde, et näiteks neil, kellel on kodus elekterküte, läheb aktsiisi samaks jäämise korral uuest aastast väga raskeks.

Miks valitsus nende inimeste huve ei kaitse? Mäletatavasti lubas üks valitsuserakond, nimelt Isamaa ja Res Publica Liit, kodukulusid langetada. Paraku ei kipu see õnnestuma. Meie ettepanekutega ühinemise korral oleks aga võimalik oma lubadused lõpuks täita.

Tuleb arvestada, et tõusev elektri hind mõjutab ka majanduse konkurentsivõimet. Vastuvõetava hinnaga toota ja teenindada muutub järjest keerulisemaks. Elektriaktsiisi langetamisest ettevõtlus võidaks.

Kodukuludest kõneldes on Keskerakonnal veel üks ettepanek: langetada toasooja käibemaksu rohkem kui poole võrra, praeguselt 20 protsendilt üheksale protsendile. Toasooja hind on viimaste aastatega meeletult tõusnud, muutes elamiskulud aina raskemini talutavaks.

Praegu täidetakse toasooja käibemaksuga liiga palju riigikassat, kuigi selle eest peavad maksma ka need, kellel tulusid õieti pole, näiteks pensionärid. See on maksupoliitiliselt ebaõiglane lahendus, mis koormab liiga palju madala sissetulekuga inimesi.

Uue riigieelarve eelnõu kohaselt ei tehta midagi selleks, et garanteerida Eesti õpilastele koolitoitu. 2006. aastast alates hakati põhikooliõpilastele jagama tasuta lõunasööki, sest seda vaadeldi tasuta põhihariduse osana. Riigi toetus on aga pikki aastaid olnud sama, hoolimata elukalliduse tõusust. Nii ongi üha enam neid kohti, kus koolitoidu eest peab ikkagi maksma, sest riigirahast ei tule enam kuidagi välja.

Meie sõnum valitsusele on lihtne: tõstke riigi koolitoidu toetus praeguselt 78 sendilt 1 eurole. Miks lasta heal algatusel välja surra? Miks põrgatada lapsevanematele veel üks lisakulu ja panna lapsed, avaldus näpus, oma vaesust tõestama, et toetust saada? Just sinna praegune tee viib. Tasuta koolitoidu programmi taastamine on üks ööistungite olulisi eesmärke.

Me pole rahul ka lahendusega õpetajate palgatõusu küsimuses. Räägitakse 11-protsendilisest palga alammäära kerkimisest, kuid raha lisandub õpetajate palkadeks märksa vähem, kõigest viis ja pool protsenti. See tähendab järjekordset pitsitust valla- ja linnavalitsustele, kes peavad niisuguse alammääraga kohanema.

Säärased jutud nagu «Kasutage nüüd siis raha sihipäraselt, ainult õpetajate palkadeks» lähevad vastuollu sellega, mida praktikud rahanappusest räsitud koolielu kohta räägivad. Vaevalt et selles valdkonnas seni ulatuslikku raiskamist on olnud. Niinimetatud sisemisi ressursse, kust raha leida, on tegelikult alles vähem, kui pressiläkitustes väidetakse. On vaja reaalset lisaraha, et lubadused ei jääks katteta, nagu kodukulude langetamisega juhtus.

Kas meil on nende aktsiisi- ja käibemaksu langetamiste kompenseerimiseks ja koolitoidu kinnimaksmiseks ka katteallikad? Jah, on.

Üks võimalus on edasi lükata Eesti Rahva Muuseumi ehitus. Seda on küll vaja, aga praegu ei hakka jõud sellele peale. Teine võimalus on edasi lükata uue ühendministeeriumi hoone projekteerimine, mis nõuab samuti raha.

Vaja on kasvatada riigi tulusid ettevõtte tulumaksu taastamise kaudu. Pean silmas maksuvabastust reinvesteeritud kasumilt. Ning loomulikult oleme valmis kehtestama uue ja õiglasema, astmelise tulumaksu, mis jagaks maksukoormust tasakaalustatumalt ja teeniks samas riigile paremini tulu sealt, kus raha rohkem liigub.

JÄRGMISE AASTA eelarvet saab muuta paremaks, ettevõtlussõbralikumaks ja samal ajal sotsiaalselt tundlikumaks. Samuti on võimalik leida kate mõnele hoogsale lubadusele ja lükata edasi mõni üle jõu käiv kulu. Palvekirjade ja ka sisuliste argumentidega ei tee siin kahjuks midagi, seda on elu küllalt näidanud. Praegusele valitsusele, kes on upsakas oma veendumuses, et keegi teda asendada ei saa ja teisiti pole iialgi võimalik, mõjub vaid surve avaldamine.

Hooldajad ja meditsiiniõed näitasid oma jõudu streikides. Algul muidugi räägiti, et ega midagi muuta saa. Lõpuks, kui surve aina suuremaks kasvas, selgus, et ikkagi sai.

Riigikogu opositsiooni ja Keskerakonna survevahend on ööistungid. Enam pole võimalik eirata teistsuguseid võimalusi järgmise aasta riigieelarves.

Tagasi üles
Back