Kui riik Viljandisse uue gümnaasiumi asutas, nägid ametnikud ette, et kõik vallad ja linnad hakkavad oma noorte õppimise eest maksma. Vallad ja linnad teatasid käesoleval nädalal, et ei tee seda.
Linnad ja vallad jätsid uue kooli rahata
15. november 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me ei näe vajadust maksta,» ütles Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu. Nädal tagasi oli ta postiga saanud kirja, milles oli haridusministeeriumi pakutav leping. Selle järgi peaks Suure-Jaani maksma iga Viljandi riigigümnaasiumis õppiva oma valla noore eest 64 eurot kuus. Suure-Jaanil on uues koolis 46 õpilast.
Kooli rahakotis on auk
Sama on hariduministeeriumile vastanud või vastavad kohe ka kõik ülejäänud Viljandimaa omavalitsused ja seetõttu on gümnaasiumi eelarvest iga kuu puudu üle 27 000 euro. Et omadega välja tulla, on koolijuht Ülle Luisk pidanud näpistama summa gümnaasiumi käivituseelarvest. Seda raha on gümnaasiumil hädasti vaja aga uuel aastal, kui uus maja valmis saab.
Õpetajate palkade väljamaksmist selline augulappimine ei sega. Haridusministeeriumi asekantsleri Kalle Küttise sõnul mõjutab omavalitsustelt saamata jääv raha kooli majandustegevust, näiteks arvete tasumist. Koolijuhi kinnitust mööda seni kellelegi võlgu pole jäädud, kuid elatakse tuleviku arvelt.
Pearaha maksmata jätmist põhjendavad valdade ja linnade juhid puuduliku seadusega. Nimelt on seaduses selgelt kirjas, et kui laps läheb mõne teise omavalitsuse kooli, peab elukohajärgne vald või linn maksma tema eest 69 eurot kuus. Seda teevad puiklemata kõik Viljandimaa vallad ja linnad. Samas seaduses on aga lause, mis ütleb, et riigikooli kulud katab haridusministeerium.
«Nõo ja Noarootsi gümnaasiumis õppimise eest omavalitsustelt raha ei küsita,» tõid nii Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu kui Viiratsi vallajuht Sulev Kannimäe välja oma tähtsaima trumbi.
«Saatke siis oma lapsed Nõkku!» prahvatas selle väite peale Kalle Küttis. Tema väitel on Viljandis, Jõgeval ja Haapsalus riigikool loodud täiesti teistel alustel kui Nõos või Noarootsis. See, et omavalitsused peaksid oma õpilaste eest tasuma kohamaksu, ei tulene Küttise sõnul seadusest, vaid aumeeste kokkuleppest.
Küttis meenutas, et ta oli sel teemal käinud mõni aeg tagasi omavalitsuste liidu istungil kõnelemas ja selgitanud, et vallad peaksid tasumisega arvestama. Kannimäe meenutuse kohaselt olla asekantsler tõesti paar aastat tagasi sel teemal nendega rääkinud, kuid aumeeste kokkuleppest polnud seal mingit juttu. «Meilt uuriti, kas oleme nõus riigigümnaasiumi loomisega,» tuletas Kannimäe toonaseid kõnelusi meelde.
Kättemaksu ei hau
Haridusministeerium pole otsustanud, kuidas Viljandimaa valdu ja linnu koolikoha eest maksma panna.
«Meil pole praegu plaani, kuidas edasi tegutseda,» tunnistas ministeeriumi avalike suhete konsultant Asso Ladva. «Tülli ka ei tahaks minna.»
Kindlasti ei kavatse ministeerium asuda nende haridustoetuste kallale, mida riik omavalitsustele koolide ülalpidamiseks annab. Need on suures osas õpetajate palgaraha.
Kui esialgu ähvardas ministeerium kohamaksu tasumisest loobunud omavalitsuste noored kodukooli tagasi saata või sealt järgmisel aastal õpilased võtmata jätta, siis eile kinnitas Ladva, et õpilasi represseerima ei hakata. Kooli rahamure lahendamiseks kavatseb haridusministeerium vajaduse korral pöörduda rahandusministeeriumi poole ning jätkata samal ajal läbirääkimisi valdadega.
Leping on, aga ei toimi
Kõige keerulisemas seisus on praegu Viljandi linn, kes sõlmis kaks aastat tagasi haridusministeeriumiga kooli loomiseks lepingu. Selles nähti ette, et linn hakkab oma õpilaste eest riigile kohamaksu tasuma. Selle suurus peaks olema 57 eurot õpilase kohta kuus, kuid maksma pole linn hakanud.
Abilinnapea Ardo Agasilla sõnul takistab ka Viljandit maksmast seadus, mis ütleb, et kohamaksu tuleks maksta vaid teistele omavalitsustele. Volikogu esimees Tarmo Loodus, kes omal ajal leppele allkirja pani, meenutas, et ministeerium lubas enda peale võtta seaduses vajaliku muudatuse tegemise. Seda pole aga tänini ette võetud.
«Selles lepingus leidub veelgi punkte, mida pole täidetud,» lausus Loodus. «Näiteks koolimaja pidi juba sügisel valmis olema.»
Nii tasubki Viljandi praegu kohamaksu kõigi nende gümnaasiumis õppivate noorte eest, kes on mõne teise Eesti linna gümnaasiumi hingekirjas. Oma territooriumil asuva riigikooli gümnasistide eest linn aga raha ei maksa.
Agasilla sõnul on haridusministeeriumiga arvlemises aeg mõneks nädalaks maha võetud ning oodatakse, millise otsuse teeb selles osas valitsus. «Raha on meil õpilaskohtade eest tasumiseks eelarvesse kavandatud,» kinnitas abilinnapea.
Haridusminister Jaak Aaviksoo on öelnud, et ministeerium pakub valitsusele tõenäoliselt välja idee, et riigigümnaasiumid läheksid täielikult riigi ülalpidamisele ning omavalitsused oma noorte eest kohamaksu tasuma ei peaks. Seda muudatust ei tehta aga enne järgmise aasta lõppu.
Ministeeriumi soovitud kohamaksu tasumine ei puuduta Viljandimaal vaid Abja valda ja Võhma linna, sest sealt ei käi Viljandi uues riigigümnaasiumis ühtegi õpilast.