Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/29/4949115t1h9eda.jpg)
/nginx/o/2012/11/14/1433394t1h4840.jpg)
Karksi valla Tuhalaane küla on saanud koduks muusikutele, kes on otsinud head elukeskkonda.
Viimastel aastatel on seal end sisse seadnud Jaak Tuksam, Hedvig Hanson ja Andre Maaker ning seal on Kristjan Randalu maakodu. Külavanem Enn Sarve sõnutsi on muusikud jõudnud sinna isiklike kontaktide kaudu, tema on seejuures aidanud neil elukohta otsida ja olnud ka muidu abiks.
Tuntud pianist Kristjan Randalu elab poole aastast Tuhalaanes, ülejäänu Saksamaal ja New Yorgis. Hiljuti tunnistas ta «Postimehele», et Tuhalaane rahus ja vaikuses on kõige parem muusikat luua.
Laanekodu on luksus
Halliste vallavanem Andres Rõigas rõhutas inimeste maale meelitamisest rääkides pideva ja oskusliku tegutsemise tähtsust. Rõigasel on sügav huvi mulgi arhitektuuri ja vanaaegsete majade vastu. Tänu sellele on tekkinud suhtevõrgustik, mille kaudu on õnnestunud selliste majade müüjad ja ostuhuvilised kokku viia. Nii on valda jõudnud uusi asukaid — põhiliselt küll suvekodudesse, aga on ka mitu uut püsielanikku.
Kolga-Jaani vallavanem Kalevi Kaur arvas, et kampaaniaga inimesi maale meelitada ei saa.
«Palju efektiivsem on see, kui sõber kutsub sõpra ja tuttav tuttavat. Paraku on töökohad rohkem linnades ja nende läheduses, peale põllumajanduse maal eriti muud ei ole. Loomulikult oleks ka meil hea meel, kui inimesed meile koliksid, sest siingi on tühjalt seisvaid talusid,» kõneles ta.
Abja vallavanem Peeter Rahnel leidis, et omavalitsusel ei ole töökohtade loomiseks suurt võimu. «Seisame hea selle eest, et infrastruktuur areneks ja inimestel oleksid võimalikult head elamistingimused.»
Ta rääkis, et tänapäeval on võimalik tööl käia 30—50 kilomeetri raadiuses ehk Viljandis, Tõrvas ja Pärnus ning tulevikus ilmselt ka Läti poolel. «Kui valitsus loob hoovad, millega saab tootmise Tallinnast välja viia, on võimalik, et rahvas hakkab taas linnast maale tulema,» ütles Rahnel ning selgitas, et riik saab maapiirkondades tegutsevatele ettevõtjatele teha maksu- või muid ainelisi soodustusi.
Kõo vallavanem Tarmo Riisk sõnas, et tema igasugustesse kampaaniatesse ei usu. «Inimene läheb ikka sinna, kus on tööd ja palka pakutakse. Maal elamine on suur luksus, mida vaene inimene endale lubada ei saa,» ütles ta.
Reklaam aitab
Võrumaa nurgatagune Misso vald on üle Eesti tuntuks saanud sellega, et pakub tulijatele tööd, eluaset ning kooli- ja lasteaiakohti. Ettevõtmist veab koos vallavanemaga kohaliku volikogu liige, Nopri talu peremees Tiit Niilo, kes on inimestele oma talus tööd pakkunud.
Vaid kahe ja poole kuuga on valla elanike arv suurenenud kaheksa täiskasvanu ja kolme lapse võrra, mõned pereliikmed on lähiajal lisandumas.
«700 inimesega vallas on 11 lisaelanikku kõva sõna,» rõõmustas vallavanem Urmas Peegel. Ta lisas, et huvilisi, kelle tulekuks parajasti lahendusi otsitakse, on veel väga palju. «Meil on kindlad sihid paigas. 2017. aastaks soovime selle ettevõtmisega taasasustada 30 talu ja ehitada juurde 10 elamist,» ütles vallavanem.
PROJEKT
Jaanuaris algab projekt, mis aitab külakogukondadel ning valdadel end turundada väärt elukeskkonnana.
• Katsepiirkonnad on Valga-, Võru-, Põlva-, Viljandi- ja Tartumaa.
• Algatus on mõeldud linnainimestele, kes soovivad maale asuda, kuid kel pole kohta, kuhu kolida, ning teadmist, kuidas sobivat elupaika leida. Teiselt poolt on fookuses maakogukonnad, kes soovivad oma elukeskkonda mitmekesistada ning vajavad selleks uusi elanikke.
• Projekt aitab külakogukondadel ja valdadel läbi mõelda, millist infot ja tuge vajab potentsiaalne uuselanik, ning valmistuda end tutvustama «Maale elama» messil, mis korraldatakse 2013. aasta märtsis Tallinnas.
• «Maale elama» infoõhtu Viljandis on esmaspäeval 26. novembril kella 17.30—19.30 Vabaduse plats 6 teise korrus saalis.
Allikas: «Sakala»