Öökülmad tähendavad peatset talve saabumist ning küllap on mõnigi diiselmootoriga auto omanik jõudnud muretsema hakata, kas tanklast ikka saab talvist kütust.
Diislikütust tankida on sama kui toitu osta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle eest, et diiselmootor on bensiini neelavast aparaadist säästlikum, peavad autoomanikud teistest tublisti rohkem närve kulutama, sest diislikütuse puhul on eriti tähtis jälgida selle vastavust aastaajale. Ilmselt on nii mõnigi juba omal nahal tunda saanud, mida tähendab, kui hilissügisel jääb autopaaki paras ports suvist diislit.
Sestap kinnitab enamik Eestis kütust müüvate tanklakettide esindajaid justkui ühest suust, et diislikütusel on teatav aegumistähtaeg ning selle tankimine on võrreldav toidu ostmisega. Just seetõttu rõhutavad nad, et alati tasub mõelda, kas ka kahe nädala pärast, kui õhutemperatuur võib olla juba lootusetult alla nulli, ohtras koguses paaki tangitud suvise diislikütusega üleüldse sõita saab.
«Talveperioodil on soovitatav pidevalt kasutada talvist diislikütust, sest ei ole täpselt teada, millal ilm külmaks läheb,» ütles Alexela Oili müügiarendusdirektor Aivar Räim.
Talveperioodiks on Eestis ajavahemik 1. detsembrist 29. veebruarini, suveperioodiks 1. maist 30. septembrini. «Oktoobrit ja novembrit peetakse üleminekuperioodiks, mille jooksul võib diislikütus vastata kas suvistele või talvistele nõuetele,» selgitas Räim.
Saadaval juba ennetavalt
Neste Eesti aktsiaseltsi kliendisuhete juht Kristi Pari selgitas, et suvise ja talvise diislikütuse peamine erinevus ongi külmataluvuses.
Kui suvine kütus talub keskmiselt kuni miinus viis kraadi külma, siis kliimavööndist olenevalt saab talvist kasutada ka rohkem kui 40 miinuskraadi juures. «Seaduse järgi peab Eestis talvise kütuse külmataluvus olema vähemalt miinus 26 kraadi,» ütles ta.
Tanklakettide esindajad kinnitavad, et talvine diislikütus külmataluvusega kuni miinus 20 kraadi tuleb müügile juba ammu enne, kui seadus seda nõudma hakkab.
Statoilist saab talvist diislit tankida juba oktoobri lõpust nagu ka Neste, Alexela ja Olerexi tanklatest. Olerexi turundusjuht Antti Moppel täpsustas, et praegu müüdavat kuni 20 miinuskraadile vastupidavat diislikütust võib pidada pooltalviseks.
Päris talvine diislikütus, mis kannatab ära ka 26-kraadise pakase, peaks olenevalt tanklast müügile jõudma novembri jooksul.
Südatalvel on võimalik oma neljarattalist diiselmootoriga sõpra kosutada hoopiski arktilise kütusega, mis peab vastu ka rohkem kui 30-kraadilisele pakasele. Seega ei tohiks talve saabudes raskusi tekkida.
Talv tuleb ikka ootamatult
Siiski võib juhtuda, et autoomanik ei taipa uurida, kas kaks nädalat pärast tankimist soe vananaistesuvi ikka veel kestab.
Statoil Fuel & Retail Eesti aktsiaseltsi ärikliendi müügi- ja teenindusdirektor Raimo Vahtrik sõnas, et kui parafiinikristalle on tekkinud juba nii palju, et need on ummistanud kütusefiltri, ei aita enam ka talvise diisli pealetankimine, sest see ei ole võimeline moodustunud parafiinihelbekesi lahustama.
«Siis tuleks auto ajada sooja ruumi ning pumbata kütus paagist välja. Seejärel tuleks puhastada filtrid ja kütusesüsteem ning tankida paaki talvist diislikütust,» rääkis Vahtrik.
Nagu selgitas Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledži Kohtla-Järve kütuste tehnoloogia teadus- ja katselaboratooriumi juhataja, tehnikateaduste doktor Rein Muoni, on talvine kütus suvisest kergem.
«Et talvine diislikütus ei külmuks, pannakse sellesse lisandit, mis on valmistatud piiritusest,» ütles ta. Just see lisand tingib talvise kütuse kerguse suvisega võrreldes. Lisandite eesmärk ongi tõsta kütuse külmataluvust. «Suvine hakkab külmuma miinus ühe-kahe kraadi juures, mis tähendab, et sellega ei kõlba talvel sõita,» sõnas Muoni.
Aitavad ka ajutised lahendused
Kui aga temperatuur jääb miinus kümne kraadi ümber, võib autoomanik lisada suvisele diislikütusele poes või tanklas müüdavat lisandit, mis samuti parandab kütuse omadusi. «Seda ei ole siiski soovitatav teha, sest ka sõitmise ajal võib temperatuur tuule tõttu langeda,» selgitas Rein Muoni.
Ühe, kuid siiski ajutise lahendusena tõi ta esile talvise ja suvise kütuse segamini kasutamise, ent rõhutas, et selline käitumine aitab vaid juhul, kui suvises diislis pole külmumisprotsess alanud.
Muoni rääkis, et esmalt muutub suvine diisel häguseks ning lõpuks sültjaks. «Siis ei ole seda enam võimalik kasutada.»
Ent suvine kütus pole ainus kurja juur, mille pärast võib autosõiduplaan madala temperatuuriga katki jääda.
«Jälgida tuleks ka seda, et kütusesüsteemis poleks vett,» jätkas tehnikateaduste doktor. Sellepärast tuleks enne talve vahetada auto kütusefiltrid, sest külmunud vesi võib filtri ummistada. «Üldiselt on Eestis müüdav kütus siiski kvaliteetne,» sõnas Muoni.
Raimo Vahtrik ütles veel, et kliendil on arusaamatuste vältimiseks alati õigus küsida kütusemüüjalt diislikütuse külmakindluse vastavussertifikaati, milles on kirjas nii hägustumispunkt kui külmfiltri ummistumispunkt. «Kõigil kütusemüüjatel on kohustus seda klientidele näidata,» täpsustas ta.
NÕUDED
Eestis diislikütusele esitatavaid kvaliteedinõudeid reguleeriv standard sätestab, et 1. märtsist 30. novembrini on lubatud Eestis müüa suvist diislikütust hangumispunktiga vähemalt —5 °C.
• 1. detsembrist tuleb müüa talvist diislikütust külmfiltri ummistumispunktiga vähemalt —26 °C ja hägustumispunktiga —16 °C. Samas lubab vedelkütuseseadus Eestis müüa talveperioodil suvist diislikütust, kui see on tarbijale arusaadavalt tähistatud ja samas müügikohas on saadaval ka talvine diislikütus.
• Näitaja, millega iseloomustatakse diislikütuse võimet külmale vastu pidada, on hägustumispunkt ehk temperatuur, mille juures tekivad kütuses esimesed parafiinikristallid. Teine näitaja on külmfiltri ummistumispunkt — temperatuur, mille juures on parafiinikristalle nii palju, et need ummistavad sõiduki kütusefiltrid.
Allikas: Statoil Fuel & Retail Eesti
SOOVITUSED
Tankides veendu, et sama kütusega saaks sõita ka näiteks kahe nädala pärast, kui ilm võib tunduvalt jahedam olla.
• Küsi müüja käest diislikütuse külmakindluse kohta vastavussertifikaati, milles on kirjas nii hägustumis- kui külmfiltri ummistumispunkt. Kõigil kütusemüüjatel on kohustus seda klientidele näidata.
• Väldi pooltühja kütusepaagiga sõitmist. Hoia paak täis, sest see hoiab ära kondensaatvee tekke kütusepaagi seinale.
• Lisaaine on vaid ajutine abinõu ja seda tuleks kasutada piiratud koguses.
• Kütuse kvaliteediga seonduvate ebameeldivuste vältimiseks tangi usaldusväärsest ettevõttest.
• Kui auto enam ei käivitu, ei aita ka talvise diislikütuse pealetankimine, sest see ei ole võimeline suvises kütuses moodustunud parafiinihelbekesi lahustama.
Allikas: Statoil Fuel & Retail Eesti