Regionaalminister kutsub vaidlema

Rannar Raba
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Homme õhtupoolikul on ühiskondlikult mõtlevad viljandimaalased oodatud Sakala keskusesse, et mestis regionaalminister Siim Kiisleriga arutada võimaliku omavalitsusreformi üle.

Ministri algatatud avalikku arutelu «Tugevate omavalitsuste Eesti — milline tee valida?» juhib maavanem Lembit Kruuse. Lisaks on diskussioonis osalema palutud Viljandimaa ja ümbruskonna maakondade linnapead, vallavanemad ning volikogude esimehed. Samuti oodatakse jutuajamisse sekkuma riigiasutuste juhte ja ettevõtjaid.

Lembit Kruuse sõnul ei ole piiridel inimeste igapäevase leivateenimise mõttes enam mingit tähtsust.

«Muudatusi on vaja sellepärast, et inimeste käitumisharjumused ja vajadused on ajas muutunud. Üksteise parema mõistmise eelduseks on aga vaja kokku saada, arutleda ja selgitada. Olen veendunud, et tulevikust tunnevad rohkem rõõmu need, kes on selle kujundamisse ise ühel või teisel moel panustanud,» õhutas maavanem kõiki homsel sündmusel kaasa lööma.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul tunnistavad probleeme omavalitsuskorralduses ühtviisi kõik asjaosalised ja eksperdid, kuid lahendusi nähakse erinevalt. Seepärast on ta homse arutelu aluseks välja pakkunud kuus mudelit.

Seni on mudelite üle avalikke debatte peetud Haapsalus, Rakveres, Paides ja Põlvas. Viljandi arutelu algab homme kell 16 Sakala keskuse suures saalis.

Eestis on praegu 226 omavalitsust: 33 linna ja 193 valda. Pooltes omavalitsustes elab vähem kui 1800 inimest, 41 vallas ja linnas on elanikke juba alla tuhande.

MUDELID

Regionaalminister Siim Kiisler on omavalitsusreformiks välja pakkunud kuus mudelit, mille üle homme kell 16 Sakala keskuses vaidlema asutakse.

• Minivaldade Eesti, kus säilib praegune olukord.

• Omavalitsusliitude Eesti, kus omavalitsusmaastik ei muutu, kuid osa ülesandeid delegeeritakse maakondlikule avaõiguslikule omavalitsusliidule.

• Kahetasandiline Eesti, kus luuakse juurde maakonnapõhine omavalitsustasand.

• Kihelkondade Eesti, kus omavalitsused ühinevad vähemalt 3000 elanikuga üksusteks ning tekib 70—100 omavalitsust.

• Tõmbekeskuste Eesti, kus liitutakse ümber suuremate keskuste ning tekib 30—50 omavalitsust.

• Maakondade Eesti, kus liitumised leiavad aset üldjoontes seniste maakondade piires.

Allikas: regionaalministri büroo

Märksõnad

Tagasi üles