Ametnike agarus paneb puukoolid surve alla

«Kas tahate probleemi lahendada või iga hinna eest oma äritegevust jätkata?» küsis kolmapäeval Viljandis peetud infopäeval istikukasvatajatelt põllumajandusministeeriumi ametnik Olga Lavrentjeva. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Täispikkuses artikkel ilmus 10. novembri «Sakala» paberväljaandes.

Sel suvel avastas põllumajandusamet üliohtlikku viljapuu-bakterpõletikku kolmest eraaiast, millest kaks on Viljandimaal, Juhani puukoolist ja Jõgevamaa vanast õunaaiast.

Juhani puukooli Lohkva aias läks haiguse pärast tuleroaks tuhandeid noori puid ja põõsaid.

Et suve jooksul avastati veel mitmes Eesti puukoolis haiguskahtlusega istikuid, keelustati sügisel nendes nakatusohtlike taimeliikide müük. Lõplikud analüüsid seal bakterpõletikku ei tuvastanud, seega oktoobris müügikeeld tühistati.

Tallinna lähistel asuva Kloostrimetsa puukooli juht Peeter Viikholm märkis, et ametnikud on olnud ülemäära agarad. «Eestlased on alati püüdnud Euroopa Liidu ettekirjutusi järgida ülipüüdlikult, nõutust karmimalt, sama skeem kehtib nüüd,» ütles ta.

Räpina aianduskooli õppejõud ja Eesti üks juhtivaid viljapuude kasvatamise eksperte Jaan Kivistik on samuti seda meelt, et meetmed on olnud liiga karmid.

«Nakatatud taimede hävitamine on mõistlik, aga haiguskahtlaste naabertaimede massilise tapmisega võime kalduda liialdustesse, pealegi on likvideerimiskulud suured,» lausus Kivistik ning pani ette, et nakatunute naabertaimed võiks suunata hoolikaks pikaajaliseks jälgimiseks puhvertsooni.

Kehtiva määruse kohaselt tuleb viljapuu-bakterpõletikuga saastunud maatükil ja seda ümbritsevas 500 meetri laiuses saastumisohu vööndis rakendada tõrjeabinõusid vähemalt kolm aastat pärast haiguse tuvastamist.

Eesti on tunnistatud Euroopa Liidus kaitstavaks piirkonnaks, kuhu võib istikuid tuua vaid samasugustest haigusvabadest piirkondadest, põletiku avastamise korral tuleb haiged taimed ning nende ümber kasvavad puud ja põõsad aga põletada.

«Kas tahate probleemi lahendada või iga hinna eest oma äritegevust jätkata?» küsis kasvatajatelt kolmapäeval Viljandis peetud infopäeval põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna taimekaitse büroo peaspetsialist Olga Lavrentjeva.

«Raskete otsustega venitamine võib tähendada seda, et asi väljub kiiresti kontrolli alt,» jätkas toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev.

Ta lisas, et praegu töötatakse välja kompensatsioonimeetmeid. Tehakse kõik selleks, et tootjad oleksid huvitatud nakatumiskahtlustest eos teatama. Praeguse seisuga võib kompensatsiooniks kuluda miljon eurot.

Tõrjeabinõude rakendamisest võimaliku toetuse väljamaksmiseni võib kuluda 11 kuud. «Püüame kompenseerida kuni sada protsenti hävitatud istikute maksumusest, hävitamiskulusid aga kinni ei maksa,» ütles Minjajev.

Põllumajandusameti peadirektori asetäitja Raina Mõttus selgitas, et iga Eestis kasvavat peremeestaime kontrolli alla võtta võimalik ei ole, seega hoitakse tähelepanu all eelkõige kõrgema riski kohti ehk puukoole ja vanu tootmisaedu, mis on uuringute ja praktika põhjal kahjustajale kõige vastuvõtlikumad.

Peeter Viikholmi arvates tuleks põllumajandusametil tõhusat tööd teha ka teiste ohuallikatega.