/nginx/o/2016/01/29/4949115t1h9eda.jpg)
/nginx/o/2012/11/12/1428852t1h950c.jpg)
Karksi kiriku iganenud elektrijuhtmestik on aastaid päästeametnike tähelepanu pälvinud nagu ka Halliste kiriku tuletõrje- ja valvesüsteem. Tänavu õnnestus mõlemas kirikus mureks olnud süsteemid vahetada.
Karksi kirik sai uue elektrisüsteemi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raha saadi projektidest, mille kirjutas Karksi valla arendusnõunik Dmitri Orav. Kui Halliste kirikus tehti vajalikud tööd juba aasta algul, siis Karksi pühakojas saadi elektrisüsteemi vahetamisega just ühele poole, samuti paigaldati piksekaitse ja selle maandus.
Vana jäi ajale jalgu
«Kiriku senised elektrisüsteemid pärinesid 1960. aastatest ning mõistagi olid need amortiseerunud,» kõneles Dmitri Orav. «Muu hulgas ei võimaldanud need võimsamat elektritarbimist, näiteks puhurit kasutada.»
Viljandimaa muinsuskaitseinspektor Anne Kivi märkis, et vanade kirikute elektrisüsteemid kipuvad ikka päästeametnikel pinnuks silmas olema. «Kogudused jäävad järjest kehvemaks ja riigi toetust jagub vähestele,» nentis ta.
Anne Kivi sõnutsi saadi Karksi kirikus muinsuskaitsjate pilgu all juhtmete vahetamisega kenasti hakkama. Muu hulgas viidi valgus oreli juurde ja pööningule. «Nüüd on hea valge vaatamas käia, kas katus kusagilt läbi laseb,» lausus inspektor.
Eraldi ettevõtmine oli muinsuskaitsealusel territooriumil piksekaitse paigaldamine. Selleks tuli kohale arheoloogiat tundev inimene, kes labidamehel silma peal hoidis. Hoonele paigaldati ka signalisatsioon, mis on Kivi sõnutsi hädavajalik, sest kratte liigub tihti ringi. Lõviosa 16 400 eurot maksma läinud projekti rahast saadi põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt, 2200 euro suuruse omaosaluse kandis vald.
Halliste kirikus renoveeriti sel suvel 6096 euro eest kaks keldrikorruse ruumi ja kõrvaldati kanalisatsioonirike. Raha selleks annetas Halliste kunagise kirikuõpetaja Kalev Raave sõber ja kaasvõitleja Jüri Ehasalu.
«Paar aastat tagasi taotles kogudus kirikuvalitsuselt luba müüa üks oma kinnistu, paraku oleks saadav summa olnud majandusnõukogu otsustajate meelest liiga väike,» rääkis Viljandi praost Marko Tiitus. «Majandusnõukogu liige Jüri Ehasalu lubas siis, et kui on midagi konkreetset vaja ära teha, annab ta selleks raha omast taskust. Nii sündiski.»
Tiituse sõnul ei olnud summa ehitushindu arvestades kopsakas, kuid kogudusele on see siiski suur summa. «Sellel on ka väga suur moraalne väärtus,» lisas Tiitus, kes on praegu Halliste kiriku hooldajaõpetaja.
Teenivad hooldajaõpetajad
Marko Tiitus käib Hallistes kaks korda kuus jumalateenistusi tegemas, kirikupühadel mõistagi sagedamini. «Hallistes on väike, aga väga tubli tuumik, kes kiriku asjade eest hoolt kannab,» kiitis ta.
Hallistega samas seisus on Karksi kirik, kus käib hooldajaõpetajaks Viljandi Pauluse koguduse hingekarjane Allan Praats. Marko Tiituse sõnutsi loodavad nad tulevikus leida vaimuliku, kes toimetaks nii Karksi kui Halliste kirikus.
«Maakogudusse uut vaimulikku leida on väga raske, aga me ei ole lootust kaotanud. Tublil mehel või naisel oleks siin tööd küllaga. Meie hooldajaõpetajatena saame praegu tagada minimaalse tegevuse jätkumise, peame hoolt, et matused ja ristsed saaksid peetud, aga koguduse elu edendamiseks on siiski vaja kohapealset õpetajat,» ütles Tiitus.