Jaanus Tamkivi: Keskkonna valdkonnas ei jää euroraha ripakile

keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Foto: Peeter Langovits

KESKKONNAMINISTEERIUM on aastaid pingutanud selle nimel, et meie joogivesi oleks puhas ja tervisele ohutu ning reovesi ei saastaks keskkonda. Kaheksa aastat on Eesti eri piirkondades ehitatud või renoveeritud vee- ja kanalisatsioonitrasse ning veepuhastusjaamu. Osa neist töödest on juba lõppenud, osa on pooleli ja osa pole veel alustatud.

Tegu on väga suurte ja mahukate ettevõtmistega, mis puudutavad peaaegu kõiki Eesti inimesi ja kodusid. Kõik need projektid on teoks saanud ja saamas tänu Euroopa Liidu kaasrahastusele.

VEEL PAAR aastat tagasi ähvardas ehitushindade mitmekordne tõus nii mõnedki veemajandusprojektid pooleli jätta. Nüüdseks on selgunud, et alustatud tööd saab lõpuni teha. Vähe sellest, veel tänavu lükkame käima 36 uut veemajanduse infrastruktuuri arendusprojekti, mille eeldatav kogumaksumus on 6,5 miljardit krooni. Sellest 4,8 miljardit tuleb euroliidu ühtekuuluvusfondilt.

See on suur panus meie elukeskkonna parandamisse, aga tänu sellele võidab ka Eesti majandus. Tähtis on abiraha kiiresti kasutusele võtta just praegu, sest suured projektid annavad ettevõtetele ja inimestele tööd. Huvi ongi suur.

Keskkonnahoiule kokku planeeritud 12 miljardist kroonist eurotoetustest on nüüdseks broneeritud ligi 50 protsenti. See tähendab, et 6 miljardi krooni ulatuses on projektidele rahastamisotsused tehtud.

Tegemist on peamiselt vee-, kanalisatsiooni- ja jäätmeprojektidega, mis tuleb nüüd toetuse saajatel võimalikult kiiresti käima lükata. Et projektid on mahukad, kulub tänavune aasta nende ettevalmistamisele ja projekteerimisele. Ehitamise ja väljamaksete põhiraskus kandub aastatesse 2010 ja 2011, osaliselt ka aastasse 2012.

Veel pole lõppenud ka kõik eelmise perioodi suurprojektid. Pooleli olevate tööde kiirendamiseks otsustas keskkonnainvesteeringute keskuse nõukogu veebruari viimastel päevadel täiendavalt rahastada ühtekuuluvusfondi kolme projekti, mille kogusumma on üle 131 miljoni krooni.

Lisaraha said kaks pooleli olevat Emajõe ja Võhandu valgala veemajandusprojekti ning Kohtla-Järve ja Kiviõli poolkoksi prügila sulgemise projekt. Rekonstrueeritakse näiteks ka Võru reoveepuhasti ning lõpetatakse Elva veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitus.

EUROOPA LIIDU fondide abiga kaasrahastatud projektide saatuse kohta on avaldatud arvamust, nagu viiks liigne bürokraatia rahataotlejatelt viimsegi hingejõu ega laseks euroraha küllalt kiiresti kasutusse, mistõttu need võivad koguni kasutamata jääda. See hirm on asjatu. Bürokraatia pole eesmärk omaette, samas on see siiski hädavajalik.

Tegelikult teenib tüütuna näiv bürokraatia toetuse saaja huve. Euroopa Liidu toetuste eduka kasutamise puhul on tähtis, et eelnevalt oleks välja töötatud ja rakendatud täpsed raha eraldamise reeglid. Kui neid ei ole või on need läbi mõtlemata ja läbipaistmatud, suureneb risk, et raha kasutatakse vääralt. Kui reeglid on mitmeti tõlgendatavad, võime õige pea sattuda näiteks aastaid kestvatesse kohtuvaidlustesse.

KESKKONNA valdkonnas pole põhjust karta, et euroraha jääb ripakile. Pigem on tahtjaid liiga palju.

Esimesed väljakuulutatud taotlusvoorud, näiteks veemajanduses, paistsid silma heade projektide rohkusega. Vee-ettevõtted ja omavalitsused on projektide kirjutamist tõsiselt võtnud ning see teeb rõõmu.