Sel suvel avastas põllumajandusamet üliohtlikku viljapuu-bakterpõletikku kolmest eraaiast, millest kaks on Viljandimaal, Juhani puukoolist ja Jõgevamaa vanast õunaaiast.
Ametnike agarus paneb puukoolid surve alla
10. november 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juhani puukooli Lohkva aias läks haiguse pärast tuleroaks tuhandeid noori puid ja põõsaid.
Et suve jooksul avastati veel mitmes Eesti puukoolis haiguskahtlusega istikuid, keelustati sügisel nendes nakatusohtlike taimeliikide müük. Lõplikud analüüsid seal bakterpõletikku ei tuvastanud, seega oktoobris müügikeeld tühistati.
Ülemäärane rangus
Tallinna lähistel asuva Kloostrimetsa puukooli juht Peeter Viikholm märkis, et ametnikud on olnud ülemäära agarad. «Eestlased on alati püüdnud Euroopa Liidu ettekirjutusi järgida ülipüüdlikult, nõutust karmimalt, sama skeem kehtib nüüd,» ütles ta.
Räpina aianduskooli õppejõud ja Eesti üks juhtivaid viljapuude kasvatamise eksperte Jaan Kivistik on samuti seda meelt, et meetmed on olnud liiga karmid.
«Nakatatud taimede hävitamine on mõistlik, aga haiguskahtlaste naabertaimede massilise tapmisega võime kalduda liialdustesse, pealegi on likvideerimiskulud suured,» lausus Kivistik ning pani ette, et nakatunute naabertaimed võiks suunata hoolikaks pikaajaliseks jälgimiseks puhvertsooni.
Kehtiva määruse kohaselt tuleb viljapuu-bakterpõletikuga saastunud maatükil ja seda ümbritsevas 500 meetri laiuses saastumisohu vööndis rakendada tõrjeabinõusid vähemalt kolm aastat pärast haiguse tuvastamist.
Eesti on tunnistatud Euroopa Liidus kaitstavaks piirkonnaks, kuhu võib istikuid tuua vaid samasugustest haigusvabadest piirkondadest, põletiku avastamise korral tuleb haiged taimed ning nende ümber kasvavad puud ja põõsad aga põletada.
Probleem vajab lahendust
«Kas tahate probleemi lahendada või iga hinna eest oma äritegevust jätkata?» küsis kasvatajatelt kolmapäeval Viljandis peetud infopäeval põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna taimekaitse büroo peaspetsialist Olga Lavrentjeva.
«Raskete otsustega venitamine võib tähendada seda, et asi väljub kiiresti kontrolli alt,» jätkas toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev.
Ta lisas, et praegu töötatakse välja kompensatsioonimeetmeid. Tehakse kõik selleks, et tootjad oleksid huvitatud nakatumiskahtlustest eos teatama. Praeguse seisuga võib kompensatsiooniks kuluda miljon eurot.
Tõrjeabinõude rakendamisest võimaliku toetuse väljamaksmiseni võib kuluda 11 kuud. «Püüame kompenseerida kuni sada protsenti hävitatud istikute maksumusest, hävitamiskulusid aga kinni ei maksa,» ütles Minjajev.
Põllumajandusameti peadirektori asetäitja Raina Mõttus selgitas, et iga Eestis kasvavat peremeestaime kontrolli alla võtta võimalik ei ole, seega hoitakse tähelepanu all eelkõige kõrgema riski kohti ehk puukoole ja vanu tootmisaedu, mis on uuringute ja praktika põhjal kahjustajale kõige vastuvõtlikumad.
Peeter Viikholmi arvates tuleks põllumajandusametil tõhusat tööd teha ka teiste ohuallikatega.
«Näiteks Stalini ajal teede äärde istutatud õunapuud on potentsiaalsed ohuallikad,» märkis ta.
Viljandimaa Päidre puukooli juht Hillar Nassar rääkis, et inimesed reisivad palju ja toovad ka ise teistest maadest istikuid. «Soovitan kõigil väga tähelepanelikult puid ja põõsaid jälgida ning kui ostetud taimedel on märgata kahtlasi tunnuseid, tuleks kohe pöörduda oma maakonna põllumajandusameti taimetervise inspektori või taimetervise osakonna poole Sakus,» ärgitas Nassar.
Sama rõhutas Jaan Kivistik. «Soodsamas kliimas kasvatatud istikutel on suurem tõenäosus kanda sealseid ohtlikke kahjustajaid,» lisas ta.
HAIGUS
Viljapuu-bakterpõletik (Erwinia amylovora) pärineb Põhja-Ameerikast. See on üks ohtlikumaid roosõieliste viljapuude ja dekoratiivtaimede haigusi maailmas.
• Peamised peremeestaimed on õuna-, pirni-, viir- ja tuhkpuu, ebaküdoonia, pihlakas, toompihlakas, astelpihlakas, küdoonia, tuliastel, Davidi fotiinia ja villpööris.
• Kahjustus sarnaneb põletuskahjustusega, taimede lehed, õied ja viljad muutuvad pruuniks või mustaks, kuid ei varise. Iseloomulik on haigestunud taimeosadest bakterlima eritumine, eriti niiske ilmaga, samuti haigestunud võrsetipu põlvjalt allapoole paindumine.
• Bakterpõletik kandub edasi taimede, eriti paljundusmaterjaliga, samuti taimeosade ja õietolmuga ning seetõttu ei tohiks nakatunud piirkonnast välja viia istikuid ja mesilasperesid.
• Euroopas leiti seda haigust esimest korda 1957. aastal Inglismaal, 1980. aastatel levis see Vahemeremaadesse ja ülemöödunud kümnendil Kesk-Euroopasse. Seda on leitud Lõuna-Rootsist, Norrast, Poolast, Taanist, Hollandist ja Saksamaalt. 2005. aastal leiti seda Leedus ning 2007. aastal Lätis.
Allikas: põllumajandusamet