Kaheksa naist jätsid pühapäeval pered omapäi ja asusid üheskoos kõrvitsaroogi tegema. Murese talu köögis valmisid nende käe all kuldkollane supp, soolased pannkoogid ning šokolaadine kook.
Naised katsetasid kollaseid kõrvitsatoite
«Olen juba ammu unistanud, et siin talus võiks mõne ühise söögitegemise korraldada,» ütles Tarvastu valla Murese lambakasvatustalu perenaine Mirja Arm, kui külalisi kööki juhatas. «Nüüd on see soov täitunud,» rõõmustas ta.
Naised asusid kiirelt ja nõukalt tegutsema. Kottidest kraamiti välja retseptid ja toiduained ning riiulitelt leiti kausid ja potid. Noad välkusid ning ahjud ja pliit soojenesid.
Viljandimaa toiduvõrgustik OTT korraldas kõrvitsapäeva selleks, et perenaised saaksid nende päikesekarva viljade kasutamise kogemusi omavahel jagada. Leidub selles köögiviljas ju palju kasulikke aineid. Ehkki kõrvitsast saab valmistada mitmekesiseid roogi, oskavad perenaised sageli kasutada vaid üksikuid traditsioonilisi retsepte.
Roogade põhikomponenti polnud külalistel vaja kaugelt otsida: Murese talu pööningul ootas neid terve kuhi suuremaid ja väiksemaid vilju. Lisaks harilikule kõrvitsale oli pisemaid pähkel- ehk muskaatkõrvitsaid ning rohelise koorega õlikõrvitsaid. Nagu hiljem selgus, on nende sortide viljaliha harilikust sitkem ja tihedam.
Ilmsiks tuli ka fakt, mis oli paljudele uudis: õlikõrvitsa seemnetel pole kesta ning need võib pärast viljaliha seest noppimist kohe suhu pista või röstida. See nipp läks otsemaid kasutusse. Niikaua kui kõrvitsaroad valmisid, kuivasid õlikõrvitsa seemned ahjus krõbedaks.
Vajab väikest kavalust
Kõrvitsatoitude retsepte jagasid õppepäeval osalejad mitme lehekülje jagu.
Nii mõnigi perenaine tõdes, et mehes ja lastes tekitavad kõrvitsatoidud umbusku ning seepärast on mõistlik jätta õhtusöögi koostisosad esialgu saladuseks. Alles siis, kui pereliikmed on sööma hakanud ja toidu heaks kiitnud, võib neid üllatada paljastusega, et kartulipudrus või kotletis on muu hulgas kõrvitsat või mõnd teist harjumatut köögivilja. Ainus, mille enamik inimesi kartuseta pintslisse pistab, on kõrvitsasai.
Mõistagi ei maksa perele lühikese aja jooksul sisse sööta tervet kõrvitsakera — siis muutub toit tahes-tahtmata üksluiseks. Kord juba lahti lõigatud vilja saab lisaks tavapärasele marineerimisele säilitada püreena. Selleks tuleb viljaliha pehmeks keeta või röstida ja seejärel püreestada. Saadud massi võib panna kuumalt purkidesse ja õhukindlalt kaanetada. Säärane hoidis säilib tavalises külmkapis kolm-neli kuud. Teine võimalus on püree portsjonite kaupa sügavkülmutada.
Söögitegijate kinnitust mööda sobib püree kõikjale, kus kasutatakse värsket kõrvitsat: supisse, pudrusse, risotosse, saiataignasse ja teistesse küpsetistesse.
Sirje Michelisel oli selle peale välja pakkuda lihtne magustoiduretsept, mida perenaised hea soovitusena omavahel on edasi andnud. Ka seda rooga saab edukalt teha püreest.
«Potti pannakse kaks kilogrammi kõrvitsatükke, valatakse peale veidi vett ning keedetakse pehmeks,» luges ta oma märkmepaberilt. «Lisatakse 2,5 klaasi suhkrut, 5-6 sidrunit ning ühe sidruni riivitud koor. Segu tuleb läbi keeta ning kui see jääb vedelaks, võib teha kartulijahuga paksemaks. Serveeritakse vaniljekastmega. Peale võib puistata marju, seemneid ja teisi lisandeid.»
Maitserikas lõunasöök
Lõpuks, kui toidud valmis, istus toimkond lauda.
Esimesena läksid maitsmisele soolased pannkoogid, mis olid puupliidil krõbeda välimuse saanud. Kuigi liha retseptis ei olnud, tundus, nagu oleks kookidele lisatud peekonit. Ilmselt andis säärase maitse suitsujuust, mida oli ohtralt taignasse riivitud.
Kokaraamatute autori Anni Arro retsepti järgi keedetud kõrvitsasupp tegi sisemuse soojaks ja paitas sametiselt kõhtu. Seda serveerides olid naised lasknud fantaasial lennata: vedanud taldrikus supile kõrvitsaseemneõliga tumedaid triipe ning lisanud peterselli, riivitud suitsujuustu ja röstitud kõrvitsaseemneid.
«Vahel võib söögiga ikka mängida ka ja sinna oma head emotsioonid sisse panna,» leidis Kristi Lõhmus.
Lõunasöögile pani punkti šokolaadine kõrvitsakook, mille maitse suudaks ära petta isegi köögiviljapõlguri.
Koosviibimise lõpul jõudsid toitu maitsma paar Murese talu õuel toimetanud meest. Ettevaatlikult tõstsid nad taldrikusse kulbitäie suppi, püüdes viisakalt umbusku varjata.
«Aga seda võib ju täitsa süüa,» leidis peremees Aavo Arm mõni aeg hiljem, kui pajast lisaportsjoni võttis. «Kui muud ei ole, ajab asja ära küll!» lisas ta muiates.
KÕRVITSASUPP
1,5 kilogrammi puhastatud kõrvitsat
5 kartulit
1 sibul
4 küüslauguküünt
4-sentimeetrine jupp ingverit
3 hapukat õuna
3 supilusikatäit oliiviõli
100 grammi võid
1 supilusikatäis karrit
1,5 liitrit köögiviljapuljongit
peterselli
200 grammi suitsujuustu
kõrvitsaseemneõli
röstitud kõrvitsaseemneid
Haki sibul, küüslauk ja ingver. Tükelda kõrvits ja kartulid. Koori õunad, puhasta südamikest ja tükelda. Kuumuta potis õli ja 50 grammi võid. Pruunista selles sibul, küüslauk ja ingver. Lisa karripulber, sega ning pane juurde kõrvits ja kartulid. Vala hulka kuum puljong ja lase 15 minutit haududa. Lisa õunad ja keeda, kuni kõik komponendid on pehmed. Peenesta segu saumikseriga ja lisa ülejäänud 50 grammi võid. Sega ja maitsesta. Puista üle hakitud peterselliga. Serveeri suppi riivitud suitsujuustu, kõrvitsaseemneõli ja röstitud kõrvitsaseemnetega.
Allikas: Anni Arro, raamat «Sepamaa talu köök»
KÕRVITSAPANNKOOGID TOORJUUSTUGA
300 grammi puhastatud kõrvitsat
0,5 peeneks hakitud punast sibulat
1 muna
4 supilusikatäit jahu
100 grammi riivitud suitsujuustu
soola, pipart
pealemäärimiseks toorjuustu
Kõrvits riivida jämeda riiviga, lisada sellele sibul, muna ja jahu. Pärast segamist lisada taignale suitsujuust. Maitsestada soola ja pipraga ning vormida pisikesed pätsikesed, praadida need kuumal õliga piserdatud pannil mõlemalt poolt kuldseks. Serveerides võib lisandiks anda toorjuustu või rohelise sibula salatit.
Allikas: Ragne Värk, blogi http://kokkama.blogspot.com
ŠOKOLAADINE KÕRVITSAKOOK
Tainas: 100 grammi võid
4 detsiliitrit jahu
2 teelusikatäit suhkrut
veidike soola
1 munakollane
2—4 supilusikatäit vett
Täidis: 250 grammi kohupiima
150 grammi (muskaat)kõrvitsat
4 supilusikatäit ebaküdooniasiirupit või 0,5 sidruni mahl
75 grammi suhkrut
1 teelusikatäis vanillisuhkrut
3 supilusikatäit maisijahu
3 munakollast
50 grammi tumedat šokolaadi
1 detsiliiter vahukoort
Taina jaoks haki külm või jahu hulka, lisa suhkur ja sool ning munakollane, seejärel jaokaupa vett, kuni saad mätsida puru tainapalliks. Lihtsam on seda teha köögikombainiga. Mässi tainapall toidukilesse ja tõsta pooleks tunniks külmkappi. Seejärel rulli tainas lahti ja kata 24—26-sentimeetrise lahtikäiva koogivormi põhi ja äär. Toesta serv fooliumiga ja küpseta põhja 200 kraadi juures umbes kaheksa minutit, kuni tainas on tahkunud.
Täidise tarvis riivi kõrvits ja sega see kohupiima, sidrunimahla, magusainete, maisijahu ja munadega ühtlaseks. Lisa hakitud šokolaad ja vedel koor ning sega korralikult läbi. Vala eelküpsetatud põhjale ja küpseta 180 kraadi juures 30—40 minutit, kuni koogi sisse torgatud puutikk jääb puhtaks.
Allikas: Ülle Jukk, blogi http://peenrarott.blogspot.com