Vaadates kaht muheda olemisega prouat Viljandi peatänava ääres paikneva tootmishoone vaikses nurgas poroloonist pudelikujulist tükki välja lõikamas, on raske ette kujutada, et varsti paitab seesama pehme detail tolmuses Afganistanis mõne NATO snaipri raudset relva.
«Tegelikult sobib see ka jahipüssile,» täpsustab üks naistest ning pistab prillitatud nina oma käes surisevale teravale tikksaele lähemale, et materjalile veetud joont paremini tabada.
Omaaegsest kuulsast nahavabrikust väljakasvanud õmblusettevõte Galvi-Linda on seni tulu teeninud peamiselt skandinaavlastele ja sakslastele telke ning seljakotte, aga ka mootorpaatide katteid, päästeveste ja invavarustust müües. Viimastel aastatel on koostööd tehtud ka Eesti politsei- ja piirivalveameti ning päästeametiga. Edaspidi püüab aktsiaselts äriedu, osaledes välismaistel riigihangetel militaarvaldkonnas.
Head eeldused
Kevadel sadakonna töötajaga firma juhataja kohale asunud Marge Laiõunpuu usub, et eeldused uueks arenguhüppeks on väga head, sest viimastel aastatel kaitsejõududele mitmesuguste tekstiilitoodete valmistamine on andnud töötajatele tänuväärseid kogemusi.
Kui seni on Galvi-Linda seljakotte, rakmeid, kabuure, telkmantleid ja teisi militaarvarustusse kuuluvaid aksessuaare teinud just Eesti kaitseväe logistikakeskuse tellimusel, siis nüüd asub ta samalaadseid kliente õngitsema piiri tagant. Esmajoones proovitakse jalga ukse vahele saada Leedus ja Soomes ning hiljem ka mujal.
Nii nagu Eestis, korraldatakse teisteski ümbruskondsetes demokraatlikes maades militaarvarustuse ostmist avalike riigihangete kaudu. See aga tähendab tootjatele pidevat siplemist üksikasjalike ettekirjutuste ja bürokraatlike asjatoimetuste rägastikus. Kui kodumaal on Galvi-Linda korduvalt konkurente seljatanud, siis teistes riikides pole ta veel läbimurret saavutanud.
«Hinnangut anda on vara, sest oleme selles suunas liikunud alles mõne kuu. Kompame praegu turge, uurime hinnataset ja kõrvutame oma võimeid teistega. Aga ma arvan, et oleme igati konkurentsivõimelised, sest meil on tänapäevased masinad ja suurepärane arendusmeeskond. Ka kogemusi jagub,» kiidab Laiõunpuu.
Täpsus ennekõike
Et NATO riikides peab sõjavarustus vastama rahvusvahelistele nõuetele, on toodete kõrge kvaliteet ning inimeste ja seadmete täpsus Galvi-Lindas juhataja kinnitusel erakordselt olulised. Piltlikult öeldes võib paari millimeetri võrra valesse kohta sattunud nööp tähendada riigihankes saatuslikke miinuspunkte.
Ehkki piiriülene tegevus ei tohiks Euroopa Liidus ettevõtlusele takistusi seada, tundub Marge Laiõunpuule, et militaarvaldkonnas on otsustajate usaldust võita raskem kui teistes sektorites. Tema sõnul on välismaistel firmadel hangetele pääseda äärmiselt keeruline isegi siinsamas Skandinaavia maades, mida tuntakse ju üldiselt avatud riikidena.
Kokkuvõttes ollakse Galvi-Lindas tuleviku suhtes siiski optimistlikud, sest viimaste aastate arendused on lisanud ettevõtte tootmisse suure annuse paindlikkust. Nii näiteks on hakatud seljakottide ja rakmete kõrval pakkuma ka taktikalisi veste, mis esiteks toetavad kandja selga ning teiseks annavad võimaluse kinnitada taskuid just kandjale sobivasse kohta.
Mullu ostis Galvi-Linda enamusosaluse varem peamiselt alkoholi ja toidukaupade hulgimüügiga tegelnud aktsiaselts LTT, mille omanike ringi kuuluvad peale omaaegsete tuntud tipp-purjetajate Tõnu ja Toomas Tõniste ka Marko Lilienthal ja Peeter Šaraškin.
Enne LTT Viljandisse tulekut oli Galvi-Linda niinimetatud töötajate aktsiaselts, kus 60 protsenti aktsiatest kuulus kolmele tuumikinvestorile.
SELGITUS
Marge Laiõunpuu,
Galvi-Linda juhataja
Meie põhieesmärk on militaarvaldkonnas kasvada ja edukalt NATO riikide hangetel osaleda.
Lisaks tahame märgatavalt suurendada kalastus- ja jahitarvete müüki, mis haakub paljuski militaarvarustuse tootmisega ega nõua seetõttu kuigi palju ümberõppimist. Tegemist on väga laia valdkonnaga, kus kliendid on kõrgekvaliteediliste toodete eest nõus korralikku hinda maksma. Iseenesestki mõista ei pea ma ka siinjuures silmas üksnes Eestit, vaid Euroopa turgu laiemalt.