Küüslauk hoiab mehe mehisena

Kolga-Jaani lähedal Nõmme talus aiakraami kasvatav Priit Tõnisson pani oktoobri algul küüslaugu maha kolmandat sügist järjest. Seni on ta saagi Viljandi turule viinud. Foto: Elmo Riig / Sakala

Küüslauku on ajast aega peetud jõu ja tervise sümboliks. Seda on kasvatatud toiduks, ravivahendiks, aga ka vampiiride peletamiseks. Vanadele egiptlastele oli  küüslauk püha taim.

Internetiportaalist Vikipeedia võib lugeda, et küüslaugu kodumaa on India, kus sellega ravitakse 47 haigust, alates pahaloomulistest kasvajatest ja lõpetades nohuga. Vanad kreeklased nimetasid seda taime haisvaks roosiks ning rõhutasid tema tähtsust mehisuse säilitajana.

Portaali terviseleht.ee andmetel on jaapanlased leidnud, et küüslauk tugevdab immuunsüsteemi ja ergutab sugunäärmete tegevust. Et ta on kiiresti omastatav ja püsib organismis suhteliselt kaua, piisab profülaktikaks ühest-kahest küünest päevas.

Küüslauku on põlatud tema tugeva lõhna tõttu. On aga täheldatud, et seda vähendavad soe piim, koor ja majonees, samuti sidruniviil ning peterselli- ja sellerileht. Toorest küüslauku on soovitatav süüa söögi alla, siis kaob lõhn kiirelt.

Kogub üha populaarsust

Eestis on küüslaugu kasvatamine aina hoogu juurde saanud. Küllap on mõistetud, et see tasub ennast igati ära: küüslaugu hind on poes ja turul suhteliselt kõrge, kuid tema kasvatamine on sama hästi kui riskivaba, sest erilisi tingimusi ta ei vaja ning haigused ega kahjurid teda enamasti ei kimbuta.

Eestis eelistatakse mahedama maitsega suviküüslaugule veidi kibedamat, seevastu suurema tervistava mõjuga taliküüslauku. See annab ka suviküüslaugust paremat saaki. Suviküüslaugu kasuks räägib peale mahedama maitse parem säilivus.

Kolga-Jaani lähedal aiakraami kasvatavas Nõmme talus pandi küüslauk oktoobri algul maha kolmandat sügist järjest. Tänavu koristati saak 0,3 hektarilt ning peremees Priit Tõnisson loodab selle koos muu aiakraamiga turul maha müüa. Et nüüd laiendati kasvupinda 0,6 hektarini, tuleb järgmisel aastal tõenäoliselt uusi turustusvõimalusi otsida.

Päris kindlat küüslaugu mahapaneku aega on Tõnissoni sõnutsi raske öelda. «Tõenäoliselt on seda kõige mõistlikum teha septembri lõpul või oktoobri algul. Enamasti soovitatakse sellega ühele poole saada umbes kuu aega enne püsivate külmade saabumist. Igal juhul oleks hea, kui mahapandud küüs jõuaks juurduda, aga sügisel ei tärkaks. Sel juhul saaks ta kevadel mulla soojenedes kiiresti kasvama hakata,» kõneles ta.

Küüned tuleb liitsibulast eraldada alles vahetult enne mahapanekut, sest muidu kuivavad need kiiresti ega säilita elujõudu.

«Küüslauk peaks mullas jääma viie kuni seitsme sentimeetri sügavusele,» lisas Tõnisson.

Parim on vana hea sort

Sordipuhast sertifitseeritud küüslauguseemet tuuakse Eestisse Leedust, Hispaaniast, Hollandist ja Prantsusmaalt. Kõige populaarsem on siin Leedu sort «Ziemiai», mis on Nõmme talu peremehe ütlemist mööda eestlasele meelepärase väga tugeva maitsega. Talle endale meeldib aga enim kohalik sort, mida on Eestis aastakümneid kasvatatud, kuid mille nime keegi ei tea. «Ka suured kasvatajad ütlevad, et see on kõige parem.»

Saaki peaks küüslauk Priit Tõnissoni sõnul andma vähemalt kaheksa tonni hektari kohta.

Nõmme talus on katsetatud mitmesuguseid küüslaugu mahapaneku viise. Ükshaaval käsitsi mulda saanud küüslauk kasvab Priit Tõnissoni kogemuste põhjal kõige paremini, aga see meetod nõuab palju aega ja vaeva. Spetsiaalset masinat ei ole tallu esialgu veel soetatud, ent katsetatud on kartulipanemismasinaga. «Selle häda on asjaolu, et küüned kukuvad valepidi maha ning hiljem kulub taimel veidi enam aega ja energiat, et õige suund kätte saada,» nentis Tõnisson.

Küüslauk tahab kasvada üsna viljakal pinnal, parimad on toitainerikkad saviliivmullad ja kerged kuni keskmise raskusega liivsavimullad, mis soojenevad ruttu ega ole üleliia niisked.

Tõnissoni jutu järgi on hästi oluline, et eelviljale ehk põllul varem kasvanud kultuurile pandaks sõnnikut. «Küüslauk tahab palju pauerit saada,» rõhutas ta. Sügisel on Tõnisson andnud küüslaugule kartuliväetist, järgmisel kevadel aga lämmastikku.

Mida suuremaks küüslaugud kasvavad, seda parem on saak, lisaks saab suuremate küüslaukude eest turul kõrgemat hinda küsida.

«Kui pinnas on liivane, peab teda enamikul aastatel kindlasti kastma, vastasel korral jäävad küüned liiga väikesed,» õpetas Tõnisson. «Eriti tuleb kasta suve esimesel poolel kasvu alguses. Kuu enne koristamist seda enam teha ei tasu, muidu kahanevad säilivusomadused.» Et tänavune suvi oli vihmane, pääses Nõmme talu rahvas kastmisest sootuks.

Väetamine suurendab saaki

Et küüslauk tahab umbrohupuhast pinda, on Nõmme talus kevaditi ka herbitsiide pritsitud. Samuti on põldu kobestatud. Selleks et saada võimalikult suuri küüslauke, tuleks putkuvatel sortidel õisikuvars pärast selle ilmumist ära murda.

Olenevalt ilmast saab küüslauk koristusküpseks juuli lõpul või augusti algul. Tõnissoni kogemused on näidanud, et õige aeg on siis, kui lehed hakkavad kuivama ja vars kergelt kolletuma. «Kui koristamisega hiljaks jääda, hävineb liitsibulat ümbritsev kattesoomuste kiht ning küüned rebenevad sibulakanna küljest lahti. Säärane saak kuigi kaua ei säili.»

Pärast koristamist soovitab Priit Tõnisson viia küüslaugu otsese päikese eest varjatud ja hästi ventileeritud paika ning kuivatada teda seal kaks-kolm nädalat. Seejärel lõigata ära juured ja varred, jättes järele kolmesentimeetrise varretüüka.

Küüslaugu kõige parem säilitamistemperatuur on Nõmme talu peremehe teada +2 kuni —2 kraadi, optimaalne õhuniiskus on 65 protsenti. «Teine võimalus on säilitada küüslauku soojas ruumis, näiteks köögis, aga siis kipub see jaanuaris-veebruaris ära kuivama.»

Talvekatet küüslauk üldiselt ei vaja. Kui aga kasvukoht on tuultele avatud ja tuleb külm, ilma lumeta talv, võib teda siiski sügisel pärast istutamist katta käepäraste vahenditega: kolme kuni viie sentimeetri paksuse turba-, komposti-, kõdusõnniku- või õlekihiga. Kevadel tuleks kattekiht varakult eemaldada.

TERVIS

Küüslaugust leiab abi paljude hädade korral.

• Stimuleerib immuunsüsteemi tegevust ja mõjub hästi hormonaalsüsteemile. On antibakteriaalse ja kasvajatevastase toimega. Puhastab organismi kahjulikest ainevahetusjääkidest. Lõõgastab närve ja annab hea une. Parandab ainevahetust.

• On abiks külmetushaiguste puhul, alandab palavikku. Toimib põletikuvastaselt. Tugevdab südametegevust ja reguleerib vererõhku. Alandab vere kolesteroolitaset ja hoiab ära veresoonte lupjumist.

• Mõjub soodsalt maksa- ja neerutalitlusele, soodustab põie-, sapi- ja neerukivide lahustumist. Tõhustab vereloomet ja kudede hapnikuvarustust.

• Korrastab seedimist ning pidurdab soolestikus roiskumis- ja käärimisprotsessi. Suurendab limaskestade vastupanuvõimet. Mõjub hästi mälule. On hea abivahend liigesepõletiku ja podagra korral (tinktuuriga määrimine).

Allikas: http://www.kummaline-maailm.com/Teema-Tervis-ja-taimed