Minister alustab gümnaasiumide kaotamist põhikoolide toetamisega

Viljandi gümnaasium alustas tööd küll tänavu, kuid õige pildi uuest koolist saab järgmisel õppeaastal, kui uus maja on valmis. Foto: Elmo Riig / Sakala

Haridusminister tüürib Eesti koolivõrku jõuliselt suurte riigikoolide poole. Väikesi maagümnaasiume ootab samas sulgemine, kuigi minister tõdeb, et see tee on vaevaline.

«Gümnaasium on tihti uhkuse asi, millest vald või linn loobuda ei taha,» sõnas haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. «Seetõttu on ka raske edasi liikuda.»

Eesti koolivõrk on üles ehitatud nii, et alg- ja põhikoolid ning gümnaasiumid kuuluvad enamasti omavalitsustele ning saavad riigilt haridustoetust. Summa suurus sõltub õpilaste hulgast ning seetõttu tuleb väikseid koole pidavatel omavalitsustel oma eelarvest maksta rohkem kui suurte koolide omanikel.

Haridusministri plaani kohaselt jääksid edaspidi alles gümnaasiumid, mis suurtes linnades on vähemalt 540 ning väiksemates kohtades 252 õpilasega. Ainult sellise suurusega koolid saaksid end riigi rahaga ülal pidada.

Minister seadis tähise kaheksa aasta peale

Ehkki minister plaanib koolivõrgu muutmisega ühele poole jõuda 2020. aastaks, tunnistas ta läinud teisipäeval ka ise, et seda takistavad poliitilised seisukohad ning omavalitsustele antud demokraatlikud võimalused. «Riik ei saa gümnaasiume kinni panna,» sõnas Jaak Aaviksoo.

Samas leidis ta, et mingi vastutuse peab riik endale võtma. Ta nõustus, et praegune süsteem, kus omavalitsused peavad isekeskis selgeks tegema, kuhu jääb gümnaasium ja kust see kaob, sarnaneb olukorraga, kus kolm töötajat peaksid omavahel otsustama, kes koondatakse ja kes tööle edasi jääb. Et omavalitsused pole kokkulepeteni jõudnud, pole ka gümnaasiumivõrk ministeeriumile sobivasse suurusesse kahanenud.

Et 2020. aastaks koolivõrku korrastada, on minister otsustanud probleemile läheneda teisest küljest ning hakanud tegelema alg- ja põhikoolidega.

Aaviksoo veendumuse kohaselt peab I—VI klassini saama laps käia koolis, mis asub kodust poole tunni tee ehk kõige rohkem seitsme kilomeetri kaugusel. «Oluline on, et just need koolid säiliksid,» sõnas minister.

Statistika näitab, et viimase kümne aasta jooksul on pisikesi algkoole Eestis suletud kõige rohkem. Aaviksoo meelest on sellega kohati liialegi mindud.

Seitsmenda klassi õpilased võivad ministeeriumi hinnangul bussiga kaugemale kooli sõita. Seda, kui kaugel peaks kool kas ajaliselt või kilomeetritelt asuma, pole kindlaks määratud. Et gümnaasiumiharidus on juba seaduse järgi vabatahtlik, pole Aaviksoo arvates sugugi halb mõte, et keskharidust saaks enamikus maakondades vaid keskuses.

Kindel plaan on ministeeriumil lahutada omavahel põhikoolide ja gümnaasiumide rahastamine, sest haridusministri hinnangul hoiab mitu valda oma kiratsevat gümnaasiumi ülal põhikoolile mõeldud raha eest.

Gümnaasiumide sulgemise kohta on Aaviksoo meelest kõige suurem sõnaõigus lastel ja nende vanematel. «Hariduselus on määraval kohal kooli maine ning lapsed ja nende vanemad otsustavad jalgadega,» leidis ta.

Riik kasutab survestamise asemel meelitamist

Suurte koolide loomiseks on riik otsustanud valdade ja linnade survestamise asemel kasutada meelitamist. Nimelt pakutakse eeskätt maakonnakeskustele võimalust, et riigigümnaasiumi loomise võtab enda kanda haridusministeerium. Maakonna võiduks on sel juhul enamasti kooli remont ning kooli ülalpidamise kohustuse kadumine.

Niisugune riigikool töötab juba Viljandis ning järgmisel paaril aastal avatakse see ka Jõgeval ja Haapsalus.

Kui praegu peab Viljandi maksma haridusministeeriumile oma õpilaste koolitamise eest pearaha, siis järgmisel aastal võib see kohustus kaduda ning linn säästaks suure summa. See peaks haridusametnike hinnangul hakkama meelitama ka teisi maakondi.