Riigikontroll auditeeris kümne Eesti omavalitsuse hulgas Viljandi linna ja Karksi valla kahe aasta majandustehinguid ning leidis mõlemas korruptsiooniseaduse rikkumisi.
Audit näitas Viljandis ja Karksis korruptsiooniohtu
6. november 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kontrollitud kümnest omavalitsusest kaheksas polnud ametiisikud hoidunud osalemast tehingutes ja otsustes, mis on neile korruptsioonivastase seadusega keelatud.
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja Toomas Mattsoni sõnade järgi olid ametiisikud seal teinud tehinguid ühingutega, millega nad olid ise samal ajal seotud.
«Et vältida avaliku võimu kuritarvitamist erahuvides, on osavõtt sellistest tehingutest ametiisikule seadusega rangelt keelatud,» lausus ta.
Elektri- ja ehituspoe arved
Auditist selgus, et Karksi vallas ei pööratud piisavalt tähelepanu ametiisikute töökoha-, tegevus- ja toimingupiirangutele. Ühe puudusena leidis riigikontroll, et vallavanem Arvo Maling oli kaheksal juhul kinnitanud väljamaksmiseks Nuia PMT esitatud elektri- ja ehituspoe arveid. Korruptsiooni vältimiseks ei oleks tohtinud ta seda teha, sest kuulub aktsiaseltsi Nuia PMT nõukogusse.
Karksi vallavalitsus ostab 2004. aastast elektrienergiat aktsiaseltsilt Nuia PMT. Selle firma omandis on alajaam, mis annab elektrit hoonele, kus tegutsevad vallavalitsus, raamatukogu ja kultuurikeskus. Samuti kuuluvad ettevõttele valla ainuke ehitusmaterjalide pood ja auto tehnilise ülevaatuse punkt valla keskuses.
Karksi vallasekretäri Inge Dobruse tõdemust mööda oli viga see, et kuupäevast, mil vallavanem aktsiaseltsi nõukogu esimeheks valiti, ei määranud volikogu kohe isikut, kes tema eest Nuia PMT-ga seotud tehinguid tegema hakkaks.
«Sellele, mis nüüd avastati, ei osanud me enne üldse tähelepanu pöörata. Me ei mõtestanud seda korruptsiooniohtliku teona,» ütles Dobrus ja lisas, et elektri ostmiseks polnudki muud võimalust.
Kohe kui riigikontroll rikkumise oli avastanud, määras vallavolikogu tulevaste väärtegude vältimiseks vallavanemat asendama majandusspetsialist Tõnis Lauriku. Tema hakkab Dobruse sõnutsi otsustama arvete üle, mille on esitanud vallavanemaga seotud äri- või mittetulundusühingud.
101 tehingut
Viljandis tuvastati samasuguseid rikkumisi linnaasutuste juhtide tegevuses.
Eile avaldatud auditist selgus, et Viljandi spordikooli direktor oli kahel aastal tellinud spordilaagrite korraldamise mittetulundusühingult, olles samal ajal selle juhatuse liige. Direktor kinnitas oma allkirjaga ka selle teenuse eest tasumise.
Seadust olid rikkunud ka lasteaia Mängupesa juhataja ja lasteaia Midrimaa direktor. Esimene neist oli sooritanud tehingu enda juhitava mittetulundusühinguga ja teine abikaasale kuuluva äriühinguga.
Viljandi linnavalitsuse siseaudiitor Elsa Leiten lausus, et tehingud osapooltega, kes on suguluses või muul moel seotud linna asutuste juhtidega, ei ole iseenesest keelatud ning väiksemas kogukonnas on need suisa vältimatud. «Kogukonda juhivad tihtipeale ka teistel elualadel aktiivsed inimesed ning isiku valituks osutumine ei saa piirata näiteks tegevustoetuste andmist tema lähikondsetele või takistada temaga seotud ettevõtte normaalset tegutsemist. Küll aga tuleb selliseid tehinguid käsitledes olla tavapärasest hoolikam, et välistada korruptsiooniohtlikke olukordi,» märkis Leiten.
Omavalitsuste kesised teadmised
Riigikontroll töötas auditeerides riskipõhiselt, mis tähendab, et auditisse sattusidki need omavalitsused, kes on käsitletud perioodil teinud palju tehinguid omavalitsuse liikmetega seotud osapooltega.
Viljandis tehti kõnealusel perioodil sadakond sellist tehingut kogusummas 110 000 eurot ja vaid umbes kaks protsenti ehk kolm tehingut olid väärad.
Elsa Leiten tõdes, et needki oleks võinud olemata olla, kuigi kolm tehingut pole just palju, võttes arvesse, et linnavalitsus menetleb iga päev ligikaudu 2000 arvet.
Siseaudiitor selgitas, et kõik Viljandis ette tulnud rikkumised olid seotud allasutustega ning oletatavasti on üks tegur inimlik teadmatus.
Ka riigikontrolli omavalitsuse auditi osakonna peakontrolör Airi Mikli tõdes, et auditis käsitletud korruptsiooniohtlikud olukorrad tulid valdavalt teadmiste puudusest ja neid oli suhteliselt lihtne avastada.
«Seda, kas tõesti on mõni tehing pahatahtlikult sooritatud, riigikontroll välja selgitada ei saa. See on politsei pädevuses,» lausus ta. Info avastatud rikkumistest edastati politseile.
Mikli toonitas, et tegemist pole karistusseadustikus olevate kriminaalkuritegudega, vaid kogu audit põhines korruptsioonivastase seaduse rikkumistel, mis on väärteod.
KONTROLL
Riigikontroll auditeeris 2010. ja 2011. aasta majandustehinguid ja korruptsiooni ennetamiseks loodud töökorraldust kümnes omavalitsuses.
• Avinurme vald
• Elva linn
• Karksi vald
• Kose vald
• Kullamaa vald
• Kuusalu vald
• Kärla vald
• Laekvere vald
• Rae vald
• Viljandi linn
Allikas: riigikontroll