/nginx/o/2008/09/18/75475t1hb0a4.jpg)
Mõni aeg tagasi puhkes Hiina ja Jaapani vahel äge vastasseis Senkaku saarte pärast Ida-Hiina meres. Et vastakuti seisid Jaapani mereväelased ja arvukatel laevukestel kohale saabunud Hiina protesteerijad, oli ilmselt õnn, et sündmused verevalamist kaasa ei toonud.
Hiina protestid vallandas asjaolu, et 1932. aastal saared ära ostnud eraisik müüs need Jaapani riigile tagasi. Senkaku saartele pretendeerib peale Hiina rahvavabariigi ka «teine Hiina» Taiwan.
Maailmas on praegu tuha all hõõgvel poolsada piiritüli. Sageli on vaidluse all pisisaared, mille ümbruse mandrilava võib sisaldada suuri nafta- ja gaasimaardlaid nagu ka Senkaku puhul. Harvem on tüliõunaks mereandide poolest rikkad veed saarte ümbruses või on asi puhtalt rahvuslikus uhkuses, mis keelab kompromissid.
Hiina ja Jaapani tüli puhkemise järel hoiatas Ameerika Ühendriikide valitsus ka Kagu-Aasia riike, kes pretendeerivad väikestele Spratly ja Paracelsuse saaregruppidele Lõuna-Hiina meres. Neid saari tahavad endale Vietnam, Hiina, Taiwan, Brunei, Malaisia ja Filipiinid. Põhjuseks on taas eeldatavad naftavarud merepõhjas.
Põhja poole minnes võib tülikaljusid leida Jaapani meres, kus kaks Koread ja poolihääli ka tõusva päikese maa vaidlevad strateegilise Ullingdo saarekese pärast.
Kuriilide konflikt Jaapani ja Venemaa vahel Lõuna-Kuriilide pärast aga on juba ülemaailmselt tuntud. Kuigi mõlemal poolel on oma õiguste tõestamiseks kaalukad argumendid, peab rahvusvaheline üldsus Iturupi, Kunashiri, Shikotani ja Habomani saari pigem Jaapani osaks.
Omal ajal jõudsid värskelt hõivatud Hokkaidolt põhja liikuvad samuraid ja Kamtšatkalt lõunasse tungivad kasakad enam-vähem ühel ajal Kuriilidele ning sellega kaasnes vastase kindluste põletamine. Venemaa loovutas küll 1855., 1875. ja 1905. aasta lepingutega Kuriili saarte eri osad ja Lõuna-Sahhalini, kuid see oli tingitud Krimmi, Vene-Türgi ja Vene-Jaapani sõjast, mis ei lubanud tsaarirežiimil Kaug-Idas aktiivselt tegutseda. Jaapani kaotus Teises maailmasõjas andis revanši Venemaale.
Rahvusvaheliselt väga tuntud on ka Suurbritannia ja Argentina tüli Falklandi, Lõuna-Georgia, Lõuna-Sandwichi ja Lõuna-Orkney saarte pärast Lõuna-Atlandil. 1982. aastal viis see sõjani, milles mõlemad pooled kaotasid sadu mehi, kümneid lennukeid ja koptereid ning kokku üksteist sõjalaeva. Ent Suurbritannia taastas kontrolli vahepeal Argentina kätte läinud saarte üle. Taas olid ajendiks saarte ja nende ümbruse loodusrikkused.
Argentina väitel avastas saared 1520. aastal hispaanlane Gomes, brittide arvates aga 1592. aastal inglise meresõitja Davis. Hispaania koloniaalimpeeriumi järglasena hõivas Argentina Falklandi ehk Malviini saared 1820. aastal, 1833. aastal aga kupatasid inglased ta sealt välja ning sellest ajast kuuluvad saared neile.
Argentina kakleb veel ka Tšiiliga Beagle’i väinas asuvate asustamata Pinctoni, Lennoxi ja Nueva saarte pärast, mis annavad kontrolli suure loodusvarade poolest rikka mereala üle. Rahvusvaheline arbitraaž on saared Tšiili omaks tunnistanud, kuid Buenos Aires sellega ei lepi.
Kariibi meres ragistavad Columbia ja Nicaragua Roncadori, Quita Suena ja Serrana saarekeste pärast. Selliseid kaljutülisid on maailmas enamgi, heanaaberlikke suhteid riikide vahel need loomulikult ei soosi.