/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
/nginx/o/2009/04/04/158714t1hd979.jpg)
Asjatundjad valisid XX sajandi arhitektuuri kogumikku Viljandimaalt ligi 70 ehitist ning nende hinnangul tasub selle pärandi üle uhkust tunda.
Eksperdid noppisid välja ehituskunsti säravad pärlid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuuriministeeriumi ja muinsuskaitseameti 2007. aastal alustatud mahukas uurimistöö on vajalik eelkõige selleks, et moodustada andmebaas möödunud sajandi arhitektuuri paremikust, mis väärib kultuurimälestiseks tunnistamise kaudu riiklikku kaitset.
Et XX sajandil rajatud ehitised on paljudele inimestele igapäevane elukeskkond, ei kiputa neid sageli pärandina tajuma.
«Viljandimaa hooned pole just suurepärases korras, aga huvitavat on sellegipoolest väga palju,» kinnitas üks ülevaate autoreid Epp Lankots. «Kuigi maakonnale tüüpilist möödunud sajandi hoonet pole võimalik välja tuua, torkasid eriti silma sajandivanused telliskiviehitised, näiteks kunagised kihelkonnakoolide hooned.»
Eelkõige jäi asjatundjatele silma see, et maakonnas on palju hästi säilinud Eesti Vabariigi aegseid väikeasulaid ja külasid, nagu Pilistvere ja Kõpu.
«Tavainimene ei pruugi neid väga märgata, sest harilikult otsitakse ikka unikaalarhitektuuri,» kõneles Lankots. «Kõpus näiteks on pritsikuur, meiereihoone ja imeilus vana kihelkonnakooli maja. Väga stiilsed on ka Abja-Paluoja ja Mustla äritänavad.»
Lankots kinnitas, et nimistut on plaanis kindlasti täiendada.
Neljapäeval tutvustati valminud ülevaadet Olustvere lossis peetud arhitektuurikonverentsil.
Muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu toonitas, et XX sajandi arhitektuuripärandi nimekirja kandmine ei tähenda automaatselt objekti muinsuskaitse alla võtmist.
«Praegu on kaitse alla võetud 26 000 objekti ning riik on juba hädas nende rahastamise ja kaitsmisega,» tunnistas peadirektor. «Ennekõike tahame kirja panna ja fikseerida praeguse olukorra.»
Uustalu hinnangul teeb projekt muinsuskaitsjatele tööd ja vaeva kindlasti juurde, kuid ettevõtmine on igal juhul vajalik.