/nginx/o/2009/01/13/117036t1he83a.jpg)
Juba ammu oli teada, et 2009. aasta 16. juulil peavad vanad keskkonnanõuetele mittevastavad prügilad, nende hulgas Viljandi oma, jäätmete vastuvõtmise lõpetama. Üle kümne aasta on räägitud ka vajadusest rajada Karksi valda Ainjasse moodne prügimägi, mis võtaks enda kanda suure osa kogu Kagu-Eesti vajadustest.
Viljandi prügimäe sulgemiseni on jäänud vähem kui kolm ja pool kuud, ent uut jäätmeladestusala maakonnas pole. Tõsi, osaühing Polli Prügila loodab vahepeal toppama jäänud Ainja projekti omavalitsuste abiga taas liikuma lükata, kuid isegi kui kõik läheb nagu lepse reega, kulub paar aastat, enne kui jäätmeid enam naabermaakondadesse eksportima ei pea.
Muidugi võib küsida, kas Eesti mõõtmeid arvestades ongi Viljandimaale oma prügimäge vaja. Seda enam et ega ükski inimene niisugust moodustist oma kodu lähedale taha.
Ent jäätmekäitlejate arvutuste kohaselt tasub Polli ettevõtmine ennast ära.
Ehkki europrügilates küsitakse ligi kolmandiku võrra vähem ladestustasu kui vanal Viljandi mäel, tuleb sinna vedamine suurte kulude tõttu ikkagi kallim.
Lühema vahemaa eelis oleks veelgi tuntavam uue prügila puhul, kus ladestushind jääb tõenäoliselt Paikuse ja Väätsa omaga samasse suurusjärku.
Teatavasti tuleb jäätmetega seotud kulud kinni maksta meil kõigil ja seepärast on vaja hoolega jälgida, et prahimajandus oleks korraldatud võimalikult mõistlikult.
Nii raha kui keskkonda aitab säästa ka see, kui võimalikult väike osa jäätmeid maha maetakse. Eks ole kogu sodi ju millestki tehtud ja kõige otstarbekam ongi see uuesti ümber töötada.
Majanduskriisi tõttu on tooraine, sealhulgas ka teisese toorme hinnad küll kõvasti langenud, kuid planeedi ressursid on endiselt piiratud. Seetõttu on üsna tõenäoline, et praegune seis püsima ei jää ja prügimajandust arendades tasub vaadata lähiaastatest kaugemale.