/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
/nginx/o/2009/04/04/158607t1hda76.jpg)
Neljapäeval Viljandis liiklevaid autosid kontrollinud politseinikud pidid tunnistama, et lahtise turvavööga sõitjaid on endiselt palju ja tihedat kontrolli on vaja jätkata.
Politsei tabab lahtise turvavööga sõitjaid kümnete kaupa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nelja tunniga tabati linnas 31 inimest, kes autos turvavööd ei olnud kinnitanud.
«Seda on liiga palju,» võttis olukorra kokku Viljandi politseiosakonna patrullitalituse komissar Kaitho Pilt. «Turvavööta oli nii autojuhte, kõrvalistujaid kui tagumisel istmel sõitjaid.»
Tema sõnul andis tulemus tunnistust sellest, et politseinikel tuleb turvavööde kasutamise jälgimist jätkata. Vanemkomissar Alvar Pähkli sõnul ei kavatse politsei kontrollimises järele anda, sest eesmärk on, et vööd hakkaksid kasutama kõik.
Kaitho Pilti hinnangul on olukord eelmise aastaga võrreldes veidi paremaks muutunud. «Enamik saab sellest nõudest siiski aru,» lisas ta.
Reidil käinud politseinikud nägid, kuidas inimesed kontrolli tajudes kohe rihma peale tõmbasid. «Piisas ka sellest, kui vastusõitjad tuledega vilgutasid,» muigas Pilt.
Komissar leidis, et seegi on positiivne, kui inimene saab aru, et ta eeskirja rikub, ja end parandada üritab. «Meie eesmärk on muidugi see, et liiklejad kohe autosse istudes turvavöö kinnitaksid,» lisas ta.
Kui suur trahv turvavööta sõitjat reaalselt ähvardab, seda politseinikud öelda ei saa, sest kõik sõltub inimese varasematest eksimustest. Seaduse järgi jääb karistus esimesel korral 60 ja 3000 krooni vahele, teisel korral võib see ulatuda 6000 kroonini.
«Trahvita kindlasti ei pääse,» kinnitas Kaitho Pilt. Tema jutu järgi ei protesti enamik tabatutest neile määratud karistuse üle.
Mees, kelle korravalvurid olid eelmisel nädalal tabanud turvavööta sõitmas auto tagaistmel, ütles, et teda karistati 180-kroonise trahviga.
«Politseiautosse kutsutigi ainult mind kui patustajat,» meenutas mees. «Politsei võttis juhilt dokumendid ning võib-olla tehti talle ainult märge eeskirja rikkumise kohta.»
Alvar Pähkli sõnul on seaduse järgi võimalik trahvida nii konkreetset eeskirjarikkujat kui autojuhti. «Juhil on kohustus veenduda, et autos oleks kõik ohutu,» selgitas ta. «Aga kui ainult juhti karistada, võib kaassõitjatel tekkida karistamatuse tunne.»
Kui tihti aga karistatakse teise sõitja eksimuse eest ka juhti, seda Pähkel öelda ei osanud.