Tehisjärv tuli loata tagasi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Savikoti paisjärves on vesi faktiliselt, aga mitte juriidiliselt. Ametnikud jätkavad dokumentide korrastamist ning selge on seegi, et paisjärve lõplikuks korda tegemiseks on see vaja veel korra tühjaks lasta. Selle tööga tuleb aga oodata vähemalt järgmise suveni.
Savikoti paisjärves on vesi faktiliselt, aga mitte juriidiliselt. Ametnikud jätkavad dokumentide korrastamist ning selge on seegi, et paisjärve lõplikuks korda tegemiseks on see vaja veel korra tühjaks lasta. Selle tööga tuleb aga oodata vähemalt järgmise suveni. Foto: Elmo Riig / Sakala

Augustis mädanenud paisu kaudu tühjenenud Savikoti järv on ootamatult taas täitunud. Ametnikele tuli see teade ehmatusena, sest dokumentide järgi ei tohi seal vett olla.

Miks vesi järve tagasi tuli, on teadmata. Neljapäeval taas täitunud paisjärvest kuulnud ja sündmuskohale sõitnud maavanem Lembit Kruuse sõnul on näha, et regulaator on endiselt katki, kuid vesi ei jõuagi sinna.

«Kuhugi on tekkinud ummistus,» lausus ta. «Järv tegutseb praegu omapäi.»

Kas ummistus tekkis looduse ja juhuse koostöös või aitasid sellele kaasa inimesed, pole teada.

Dokumendid on puudu

Vihmase oktoobriga on järve kogunenud rohkem vett, kui seal varem oli. Samas paberite järgi peaks Savikoti järve asemel olema praegu mudaväli ja selle põhjas suur lomp.

Ametlikult tuleks järve taastamiseks korda ajada sületäis dokumente, kuid maavalitsus kui järve seaduslik omanik alles alustas paberitööd. Eksperdi arvamuse järgi on vaja esmalt koostada projekt koos projekteerimistingimustega, taotleda vee erikasutusluba ja korraldada geoloogilised uuringud.

Maavalitsuse avalike suhete nõunik Tiina Pihlak tunnistas, et kogu järve taastamise protsess on äärmiselt bürokraatlik. «Aga kui meie ka seadust ei täida, siis kes veel seda täidab?» küsis ta retooriliselt.

Selles, mida edasi teha, polnud neljapäeval kindel ei maavanem Lembit Kruuse ega Pärsti valla keskkonnaspetsialist Kalle Aavik. «Joosta pole nüüd enam kuhugi,» tunnistas Aavik. «Kui olukord kedagi ei häiri, siis ongi asi mõneks ajaks lahendatud.»

Uputuse ohtu ei ole

Kas aga võib juhtuda, et vesi veelgi tõuseb ning hakkab ümberkaudsete majade hoove uputama või üle asfalttee voolama? Sellist olukorda Lembit Kruuse arvates tekkida ei saa. Kui vesi peaks veel mõnikümmend sentimeetrit tõusma, hakkab regulaator tööle kaitseventiilina ning üleliigne vesi voolab selle kaudu tee alt heinamaale.

Samas on Kruuse veendunud, et olukord selliseks jääda ei saa. Maavalitsus jätkab koos vallavalitsuse ja keskkonnaametiga kõigi dokumentide korrastamist, et regulaator parandada ning vett omapäi paisutav ummistus kõrvaldada. Tänavu seda tööd teha ei saa, töömehed võivad järve põhjas tegutsema hakata tuleval suvel.

«Kindlasti muudab vesi töö kallimaks, sest järv tuleb enne uuesti tühjaks lasta,» tunnistas Kruuse. Tööd on korraldatud nii, et maavalitsus võtab enda kanda kogu paberimajanduse ning vallavalitsus tegeleb hiljem rahastamisega.

Märksõnad

Tagasi üles