Kevadel Viljandi südalinnas Arkaadia aia servas kaks uut maja valmis saanud ettevõtjal pole seni õnnestunud sealsetele äripindadele rentnikke leida.
Ettevõtja sarjab Arkaadia aia umbset promenaadi
2. november 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aadressil Arkaadia aed 4 seisva maja esimesel korrusel on kaks suurte akendega äriruumi, kus on kokku 130 ruutmeetrit põrandapinda. Hoone omanikfirma Baltest Consult juhatuse liikme Mark Orava sõnul sobiksid need ühtviisi hästi nii kontoriks, kohvikuks, kaupluseks kui muuks äritegevuseks. «Kindlat sihtotstarvet neil pole — ehitasime nõnda, et sinna saaks teha mida iganes,» selgitas ta.
Omaniku jutu järgi on ruume uudistamas käinud mitu potentsiaalset rentnikku, kuid ükski neist pole tihanud sinna kolida. Peamise hädana tõi Orav välja selle, et linna uueks südameks kavandatud Arkaadia aia promenaad pole korralikult välja ehitatud ning seetõttu pole koht nurgataguse staatusest välja kasvanud.
Nagu lehter
«Vaadake, milline kitsas auk sinna tuleb — lumesahk pääseb vaevu läbi,» kurtis ärimees.
Ta tuletas meelde, et esialgu olid linnavalitsuse ametnikud eesotsas toonase peaarhitekti Marko Männikuga lubanud promenaadi Tallinna tänava poolses otsas risti ees seisva punastest tellistest laohoone lammutada ning nii uuele jalutusalale avara läbimurde tekitada. «Enne kui seda pole tehtud, ei teki siia normaalset ärikeskkonda. Mul on väga raske rentnikele seletada, miks inimesed peaksid selle lehtri kaudu siia sattuma,» arvustas ta.
Abilinnapea Rein Triisa tunnistas, et linnavalitsuses pole juba mõnda aega Arkaadia aia arendamise üle pead murtud, sest raha napib ning päevakorral on hulk pakilisemaid toimetusi. Mõne aasta eest välja käidud läbimurde tegemine takerdus kohtuvaidlusesse, sest linnal ei õnnestunud arendusele jalgu jäänud laohoonet omanikult mõistliku hinna eest kätte saada. Uuele katsele pole mindud.
Lisaks näeb kehtiv detailplaneering ette, et Tallinna tänava äär ehitatakse kõrgeid hooneid täis. Niisiis on õhus võimalus, et kui lao omanik tahab selle asemele suurema ehitise rajada, ei saa teda takistada ning avara läbipääsu võimalus kaob igaveseks.
Ikkagi südalinn
Rein Triisa ei välistanud, et Arkaadia aia arendamine tuleb mõne aja möödudes taas päevakorrale, kuid on raske ennustada, millal see võiks juhtuda. «Tõsi, tegemist pole tähtsuselt esimese objektiga, millele raha kulutada. 2013. aastal ei juhtu kindlasti midagi,» sõnas ta.
Samas leidis Triisa, et promenaadi ehitusega seotud küsimused ei saa olla peapõhjus, miks huvi äripindade vastu on leigeks jäänud. «Piirkond on ju tegelikult korras ning nurgataguseks ei saa seda kuidagi nimetada — see on ikkagi südalinn.»
Kui äriruumidele otsib Baltest Consult rentnikke, siis samas hoonekompleksis olevale kolmele korterile püüab ta leida ostjaid. Näiteks pakutakse üht Väike-Turu tänava poole jäävat kahetoalist korterit kinnisvaraportaalis kv.ee müügiks 65 060 euroga, mis on vähemalt poole krõbedam hind, kui sama suurtel eluruumidel tavalistes kortermajades.
Mark Orav avaldas veendumust, et asukohta ja kvaliteeti arvestades on tegemist mõistliku hinnaga. Seda tõestavat muu hulgas seegi, et üks neljast korterist on juba omaniku leidnud. «Seal on ikka vaks vahet, kas tuled kesklinna uude majja või lähed magalasse vanasse paneelelamusse, kus võib rõdu juhuslikult küljest ära kukkuda,» arutles Orav.
Samas möönis ta, et pooltühjalt seisvad uusehitised on koormaks, mida ta saab endale lubada vaid tänu sellele, et teised ärid toimivad hästi. «Eks pank taha ikka oma osa kätte saada ja praegu pean talle maksma teiste ettevõtmiste arvelt. Kui see kinnisvara oleks mu ainus projekt, siis oleks pahasti.»