Viljandimaa ettevõtjad pooldavad spordilembest seadusemuudatust

Kui seadusemuudatus ellu viiakse, jõuaks tõenäoliselt rohkem töötajaid jõusaali. Foto: Elmo Riig / Sakala

Riigikogu rahanduskomisjon toetas eelmisel nädalal sotsiaaldemokraatide eelnõu, mis vabastaks erisoodustusmaksust aastas 400 euro ulatuses kulutusi, mida tööandja on teinud töötaja sportimise eest.

Rahandusminister Jürgen Ligi ettepanekut ei toeta, ent Viljandimaa ettevõtjate meelest on muudatusel jumet.

Praegu tuleb tööandjatel, kes on valmis toetama töötajate sportimisharrastusi või terviseedendamist, tasuda erisoodustusmaksu, mis muudab tööandjale selle investeeringu peaaegu kaks korda kallimaks.

Ehitusfirma Silindia juhataja Toomas Perve ütles, et kui nimetatud seadusemuudatus tuleks, toetaks ta töötajate sportimist kindlasti rohkem. «Kui inimesed on haiged ja võtavad palju sinist lehte, on see firmale ja ka riigile palju kahjulikum,» tõdes ta.

Spordimees on võimekam

Viljandimaa edukamaid ettevõtjaid Jaak Sulg, kelle firma Viljandi Metall annab tööd 300 inimesele, ütles, et eelnõu tasub tõsist kaalumist, sest töötaja, kes hoolitseb liikudes ja sporti tehes oma tervise eest, on enamasti tervem ning seetõttu ka võimekam ja tublim.

«Avalik sektor ehitab terviseradu ja spordisaale, samal ajal tuleb neid aga üleval pidada ja tööandjad saaksid sedakaudu toeks olla,» selgitas ta.

Sulg rääkis, et kui seadusemuudatus tuleks, toetaks ta kindlasti oma töötajate jõusaalis müttamist või muid klassikalisi spordialasid. «Elitaarspordialade toetamist ma mõistlikuks ei pea,» sõnas firmajuht.

Selle üle, milline peaks olema maksu alt vabastatav summa, tuleks Sule arvates veel arutleda. «Iseküsimus on see, kas meie ettevõtjad hakkavad tekkivat võimalust ausalt ja õiglaselt kasutama. Karta on, et läheb veel suuremaks nipitamiseks kui praegu. Selles riigis, kust Eesti tuleb, oli nihverdamine tavapärane ja see ei ole kuhugi kadunud. Kõik taandub inimeste aususele ja maksedistsipliinile,» selgitas ta.

Eestlastel napib ausust

Aususe üle on mõtteid mõlgutanud ka Võhma küünlavabrikant, osaühingu Eesti Valgus juhataja Peter Wüthrich. Ta on märganud, et kuigi erisoodustusmaks kehtib, hiilitakse sellest tihti kõrvale.

«Teenuse osutaja pakub variandi, et õhtusöögi või muu asemel võib kirjutada kviitungile ruumide rendi — nii saab vältida erisoodustusmaksu tasumist,» kõneles Wüthrich. «Tundub, et ühiskonnas on selles suhtes vaikiv kokkulepe. Usun, et kõik teavad, et nii tehakse, kaasa arvatud maksuamet.»

Küünlavabriku omanik rääkis, et talle on sellist varianti mitu korda pakutud, aga ta ei poolda ebaausat asjaajamist. Wüthrichi meelest on maksuvabastuse teema tõstatamine väga tähtis, aga nimetatud summa ulatuses võiks olla võimalik ka muul moel töötajaid tänada, näiteks pakkudes õhtusööki või suvepäevi.

Küünlatootja arvates võiks kogu erisoodustusmaksu süsteemi reformida ning tööandjal võiks olla töötajatele väljategemiseks suurem mänguruum, ilma et seejuures peaks nipitama. Tema sõnutsi võiks selleks olla lubatud kulutada teatud protsent töötasudest.

Maakonna suurima ettevõtte, aktsiaseltsi Viljandi Aken ja Uks juhatuse esimees Rain Hüva ütles, et ka tema toetaks nimetatud eelnõu muutmise järel töötajate sportimist senisest märksa enam. «Aga see soodustus võiks olla laiem ja kätkeda endas tervise edendamist tervikuna. Näiteks praegu ei saa ettevõte töötajatele erisoodustusmaksuta lõunat pakkuda, aga nende tervist oleks võimalik turgutada toidu kaudu,» selgitas ta.

NÄIDE

Seaduseelnõu heakskiitmise korral väheneks firmade kulu töötajate sportimise toetamiseks.

• Viljandi spordihoones maksab tund aega spordiplatsi kasutamist koos käibemaksuga 16.60 eurot.

• Kui mõni ettevõte rendib platsi tunniks ajaks oma töötajatele, maksab ta praegu lisaks 56 protsenti erisoodustusmaksu. Kokku peab ta tasuma 25.90 eurot.

• Seaduseelnõu heakskiitmise järel saaks ettevõte tasuda 9.30 eurot vähem.

Allikas: «Sakala»