Salapärane peavalu tuleb ja läheb, põhjustades piina ja tekitades hirmu

«Käi minu sõnade, mitte tegude järgi.» Sageli öeldakse nõnda naljatamisi, rääkides arstide õpetussõnadest, aga Mark Braschinsky kohta see ei kehti. Tema soovitab sporti patsientidele ja harrastab seda ka ise. Foto: Erakogu

Migreen on üks sagedasemaid peavalu tüüpe. Selle all arvatakse kannatavat üle kümnendiku maakera elanikkonnast. Enamasti pulseeriv ja ühte peapoolt haarav valu võib muutuda talumatult tugevaks. Migreeniga võivad kaasneda oksendamine ning valguse- ja müratalumatus. Niinimetatud auraga migreenide puhul eelnevad peavalule mitmesugused ebameeldivad aistingud, näiteks silme ees tekkivad sädemed.

Migreen on vaevarikas ja natuke salapärane haigus, mille põhjusi ei teata päris täpselt tänapäevani. Need, kes selle all kannatavad, ei või iial kindlad olla, millal järjekordne hoog neid tabab.

Siiski on arstid teinud ka selle ebameeldiva tõve ravis edusamme ja oskavad meile järjest paremini nõu anda.

Küsimustele vastab Tartu ülikooli kliinikumi närvikliiniku neuroloog ja õppejõud, Eesti peavalu seltsi president Mark Braschinsky.

KALLE LUGU

Kalle (35) haigestus gümnaasiumiõpilasena. Sporti tehes tajus ta kord silmanurgas virvendust, mis levis lõpuks üle kogu nägemisvälja. Järgnesid ränk peavalu ja oksendamine. Kalle toibus alles siis, kui oli magada saanud, täielikuks taastumiseks võis kuluda isegi kolm päeva.

Viljandi haiglas tehti talle sealsete võimaluste piires uuringuid, aga kuhugi edasi ei saadetud. Murelik ema käis pojaga ka imearstide juures, aga ei saanud sealtki abi. Tähele võis panna üksnes seda, et haigushood tekkisid temperatuurimuutuste korral: külma ilmaga, ükskõik kui soojalt poiss end ka riidesse poleks pannud ja ükskõik kui paks müts tal peas poleks olnud; samuti higistades. Nii kestis see mitu aastat.

Ükskord, kui Kalle oli haigla neuroloogiaosakonnas, tuli tema juurde palatiõde ja ütles, et tal ei ole midagi hullemat kui migreen, aga sellega ei anna midagi ette võtta — tuleb lihtsalt leppida.

Pärast seda migreenihood lakkasid.

Doktor Braschinsky, kas need hood võisid olla põhjustatud noormehe kiirest kasvamisest?

Teismeliseeas leiab organismis aset palju muutusi, sealhulgas hormonaalseid. Osa hormoone võib mõjutada migreeni käitumist.

Kas temperatuurimuutus võib migreeni vallandada?

Migreenihooge esilekutsuvaid tegureid on mitmesuguseid, rohkem ja vähem spetsiifilisi. Viimati mainitute hulka kuuluvad ka ilmastikumuutused ja muud sellised nähtused. Lõppkokkuvõttes on kõik individuaalne ja üldistusi teha ei saa.

Kui suur on oht, et haigushood hakkavad korduma. Kas on võimalik nende vältimiseks midagi teha?

Oht on alati olemas, aga keegi ei saa tulevikku ennustada, kõige vähem migreeni puhul. Teisalt ei tähenda see mingil juhul, et migreenihoogude kordumine on tulevikus garanteeritud. Ei ole mõtet elada hirmus, et tõbi võib kunagi taastekkida. Seda enam, et peale tervislike eluviiside järgimise ei saa me midagi teha, mõjutamaks haiguse edaspidist kulgu.

Kõige mõistlikum on tegelda seda laadi probleemidega siis, kui need aktuaalseks muutuvad. Hirm võib endaga kaasa tuua ainult halba, sealhulgas psühholoogilisi ja koguni psühhiaatrilisi probleeme. Võetagu asju nii, nagu need on, ja elatagu täisväärtuslikku elu!

MAIE LUGU

Maie (65) oli 28-aastane, kui tundis tänaval käies järsku esimest korda, nagu oleks vaadanud otse päikesesse. Silme ees virvendas, sädelus läks üha tugevamaks ning võttis varsti nägemisväljast enda alla nii suure osa, et edasi liikuda oli raske. Naine istus mõnda aega pingil ja lõpuks andis sädelus järele. Sellele järgnes peavalu.

Hood hakkasid korduma: sädelus ees ja tugev peavalu järel, lisaks veel oksendamine. Tuttav neuroloog ütles Maiele, et see on migreen, mis tabab enamasti nooremas eas naisi. Ta seletas, et nägemishäire ehk aura ajal tõmbuvad peaaju veresooned kokku ja hilisema valu ajal laienevad tugevasti.

Tohter õpetas, et kõige parem on kohe, kui aura hakkab tekkima, võtta pits konjakit ja katsuda magama jääda. Muidugi ei olnud see võimalik: kuidas sa keset tööpäeva ja kodust eemal ikka konjakit jood ja magad?

Aastad läksid ning lõpuks migreenihood lakkasid mõneks ajaks, ent paar aastat tagasi tekkis naisel pärast ägedat viirusnakkust taas silme ette juba unustatud sädelus. Esimesel päeval kordus see viis korda. Tugevat peavalu ei järgnenud, olid ainult vaikne tuim valu ja suur väsimus.

Auranähud hakkasid ennustamatult korduma. Naine läks nõelraviarsti juurde ja sai hädale leevendust, kuid varsti hiilis see ikka tagasi. Teise visiidi järel naasis hoog juba mõne päeva pärast.

Lõpuks kirjutas neuroloog ravimid ja sädelus lakkas, aga hirm ebameeldiva tervisehäire ees kummitab Maie alateadvuses kogu aeg.

Miks öeldakse, et migreen ähvardab just nooremas eas inimesi? Kas sellepärast, et nende veresooned on elastsemad?

Migreen on tõepoolest noorte täiskasvanute haigus, igatahes algab see enamasti just siis. Teisalt on teada, et nimetatud häda võib anda endast märku ka lapseeas, kusjuures lapsel avaldub see sageli tavatult. Sellele ei eelne aurat ning lapsi ei vaeva ühepoolsed, mitmesuguste kaasnähtudega peavaluhood. Esmalt annab see end neil sageli tunda hoopis kõhu kaudu: korduva seletamatu oksendamise või kõhuvaluna.

Kuigi diagnoos leiab kinnitust alles teismelise- või noore täiskasvanu eas, meenutab lapsena kogetu migreeni klassikalisi kirjeldusi.

Harvem küll, aga siiski tuleb ette ka vanemate inimeste migreeni, seetõttu ei saa üheselt väita, nagu oleks tegemist üksnes noorte haigusega.

Veresooned muutuvad meil kõigil vananedes jäigemaks, aga migreen sellest kahjuks enamasti ei hooli, niisiis ei saa teha järeldust, et haigus tuleneb elastsetest veresoontest. Seda enam, et migreeni tekkemehhanismides mängib tähtsat rolli kolmiknärvisüsteem, mis reguleerib veresoonte läbimõõtu. Mõnikümmend aastat tagasi levinud seisukoht, mille järgi migreeni peeti ennekõike veresoonte haiguseks, on nüüd ümber lükatud.

Kas on võimalik, et viirusnakkus vallandas aastakümnete järel taas migreeni?

Migreeni ajalises käitumises on sageli ettearvamatuid pöördeid. Haigus tekib ühel hetkel suhteliselt järsku, ilma et sellele viitaks ükski tunnus, ning võib sama järsku ka kaduda. Selle aastatepikkuses kulus võib ette tulla paremaid ja halvemaid perioode, ilma et inimene oleks selleks midagi teinud või tegemata jätnud.

Kahjuks ei oska me seda täpselt ennustada, tegu võib olla lihtsalt kokkulangevusega. Kindlasti mõjutab osa viiruseid haiguse ägedas järgus nii veresoonte kui närvisüsteemi tegevust. Seetõttu ei saa sajaprotsendiliselt välistada, et ägedal viirusnakkusel on mingi teisene roll.

Miks ei järgne migreeniaurale mõnikord peavalu?

Migreeni transformatsioon ehk hoogude iseloomu muutus on tuntud nähtus. See saab ilmsiks, kui haigus on kestnud aastaid või koguni aastakümneid. Miks võtab tõbi ette sellise pöörde, pole veel lõplikult välja selgitatud. Teame küll, et on ka migreenivorm, mille korral aurale ei järgnegi peavalu.

Millele viitab pärast migreenihoogu tekkiv suur väsimus?

Nüüdisaegne tõvemehhanismide tundmine lubab pidada migreeni ajuhaiguseks. Uuringutega on selgesti näidatud, et aura ajal on ajukoore aktiivsus pärsitud. Paljud migreeni all kannatavad inimesed tunnetavad hoogusid ebamäärase väsimuse, loiduse ja muude nähtude põhjal ette juba päev varem. Üldised kaebused annavad märku, et aju funktsioonis leiavad aset haiguslikud muutused, kuigi need ei pruugi avalduda ulatusliku migreenihoona.

Kas migreenihaigel tulebki jääda tablette võtma?

Püsiravi või nagu me seda nimetame, profülaktilist ravi tehakse kuus kuud või koguni aasta kestvate kuuridena. Ulatuslikke süstemaatilisi uuringuid kõnealuses valdkonnas korraldatud ei ole, enamasti sellepärast, et need on kallid, kuid praktikast on selgunud, et osa inimesi jääb profülaktilisi ravimeid tarvitama pikemaks ajaks.

Moodsaid arstimeid on nii põhjalikult kontrollitud, et võime väita: nendest oodatav positiivne mõju kaalub üles tekkida võivad halvad kõrvaltoimed. Lõppude lõpuks määrab inimese tervis tema elukvaliteedi. Meil on võimalik farmaatsiatööstuse praeguse arengu juures tagada inimestele suhteliselt puhta, pikaajaliste kõrvalmõjudeta ravimi abil normaalne, valuvaba või märksa väiksema valuga elu.

Et migreen ei tapa, vaid üksnes piinab, langetab lõpliku otsuse pikaajalise ravi poolt või vastu inimene ise. Arsti ülesanne on anda asjakohast informatsiooni ja soovitusi ning tagada patsiendi meditsiiniline jälgimine, isegi kui ravi kestab aastaid.

KRISTI LUGU

Kristi (31) ütleb, et tema tunneb kõigepealt iiveldust. Mõnikord kestab see paar päeva ja siis on peavalu platsis — pole midagi parata. Isegi tugevad retseptiga saadud valuvaigistid ei aita. Kristi lamab pimedas toas ja suudab käia üksnes oksendamas. Nii möödub mitu päeva. Naine on mõelnud, mis võib haigushooge vallandada, ning leidnud kaks tegurit: vähene vedelikutarbimine ning õla- ja kaelapiirkonna pinged. Nüüd püüab ta regulaarselt vett juua ja laseb teha kaelapiirkonna massaaži. Mingil määral see aitab, kuid tervenemist pole endaga kaasa toonud.

Kas vähene joomine võib tõepoolest migreeni põhjustada?

Dehüdratsioon ehk organismi vedelikupuudus on tuntud kui mittespetsiifiline peavalu esilekutsuja.

Kui palju on seotud toitumine ja migreen? Kas näiteks kohv, alkohol, šokolaad ja juust võivad migreenihoogu põhjustada, nagu siin-seal on hoiatatud?

Jah, osal migreeni all kannatavatel inimestel võib mõni toit — eeskätt selline, mis sisaldab veresoonte läbimõõtu mõjutavaid aineid — esile kutsuda migreeniatakke. Nende hulka kuuluvad ka ülalnimetatud toidud ja joogid, kuid seegi on individuaalne.

Kui migreeni all kannataval inimesel need toiduained hoogusid ei põhjusta, pole mõtet nende tarbimist piirata pelgalt lootuses migreeni vähendada. Nii see ei käi. Tuleb järgida tervisliku toitumise üldisi reegleid ning kui selgub, et mõni aine siiski vallandab migreeniatakke, tuleks asendada see millegi muuga.

Neil, kes ei ole päris kindlad, kas migreenihooge kutsub esile toit või jook ja milline nimelt, on soovitav kas või ajutiselt pidada päevikut, mis aitab selles selgusele jõuda.

Kas migreeni põhjus võib peituda õla- ja kaelapiirkonna pingetes?

Pigem põhjustavad need pingepeavalusid, aga teisalt on neid pingeid kirjeldanud ka migreeni all kannatavad inimesed.

Milline seos on üha laiemalt levival kaelaradikuliidil ja migreenil?

Kaelaradikuliit on pigem rahvakeeles levinud mõiste, mis arstile ei pruugi avada haiguse olemust. Selle mõistega kiputakse kirjeldama paljusid asju kaelapiirkonnas tekkinud ebamugavustundest kuni tegeliku kaela diskogeense radikulopaatiani.

Meditsiinilist terminit «kaelaradikuliit» olemas ei ole, tuleb selget vahet teha mitmesugustel tervisehädadel, mida võidakse teadmatusest nimetada just niimoodi.

Viimastel aastatel on märgatavalt kasvanud vähesest füüsilisest aktiivsusest, näiteks tundidepikkusest arvuti taga istumisest tingitud kaelalihaste pinge, mis võib teinekord olla häirivalt intensiivne.

Tavaliselt kutsub see esile pingepeavalusid, ent migreeni all kannatava inimese aju on vastuvõtlik paljudele ebanormaalsetele aistingutele ja kui pinges olevad kaelalihased põhjustavad tõesti migreenihooge, tuleb mõelda, kuidas selliseid olukordi vältida. Väga tähtis on füüsiline aktiivsus.

MADLI LUGU

Madli (24) istus söögilauas, kui tundis äkki, et pool keelt muutus tuimaks. Seejärel kadus ühest silmast nägemine. Tuimaks muutusid ka ühe kehapoole käsi ja jalg ning tekkis iiveldus. Kohalikus haiglas peeti seda kõigepealt mikroinsuldiks. Hiljem hood kordusid ja tehti kindlaks, et see on hoopis migreen.

Kas on võimalik, et diagnoosi pannes aetakse segi insult ja migreen?

Jah, mõnikord on see võimalik. Esiteks võivad mõne migreenivormi korral auranähud vägagi meenutada insuldi esmaseid sümptomeid. Teiseks on auraga migreen tuntud riskitegur, mis suurendab insuldiohtu.

Kas on üldisi nõuandeid, mingeid kuldreegleid, mida te migreenihaigetele jagate?

Migreeni all kannatavatel inimestel on soovitav pidada päevikut ning panna sellesse kirja valuhoogude päevad ja valuvaigistite tarvitamise sagedus. Viimati mainitu on tähtis ka seetõttu, et neid rohtusid ei tohi võtta lõpmatult ning päeviku pidamine annab parema ülevaate nende kasutamisest.

Lähiajal võetakse Eestis kasutusele peavalu e-päevik, millele pääseb juurde igaüks, kes kasutab arvutis või nutitelefonis internetti. Ühtlasi avardab see süsteem võimalusi olla ühenduses oma raviarstiga: valmiva peavalu e-päeviku saab patsiendi soovil ühendada elektroonilise haiguslooga, tagamaks, et päevikule pääseb ligi ka raviarst. Kuidas asjad nimetatud vallas edenevad, on kirjas Eesti peavalu seltsi kodulehel www.peavalu.ee.

Kui inimene teab, mis tal migreenihoogusid esile kutsub, peaks ta neid asju võimaluse korral vältima.

On tõestatud, et regulaarne füüsiline treening muudab valuhood harvemaks, seetõttu soovitan kõigil migreeni all kannatajatel teha hoogudevahelisel ajal paar-kolm päeva nädalas trenni või tervisesporti

Migreeniravi on enamasti medikamentoosne. Enamik kasutatavaid ravimeid on retseptirohud, seepärast tuleb haigel olla ühenduses oma raviarstiga. Migreeni lihtsamate vormide ravi on perearsti pädevuses.

HAIGUS

Migreeni all kannatab rohkem kui kümnendik inimesi.

• Migreen on tavaliselt pulseeriv, ühte peapoolt haarav valu, mis võib muutuda väga tugevaks.

• Sellega võib kaasneda oksendamine, haige ei pruugi taluda valgust, müra ja füüsilist tegevust.

• Auraga migreenile eelneb ühest punktist algav ning silme ees üha laienev sädelus; välistatud pole ka muud tajuhäired.

• Migreeni täpset põhjust ei teata ja seda ära hoida ei ole võimalik.

• Haigushoogusid kahandab nende vahel tehtav mõistlik füüsiline treening.

• On mõttetu elada hirmus, et mingil ajal lakanud migreenihood võivad hakata taas korduma.

• Migreen ei tapa, vaid üksnes piinab.

• Selle leevendamiseks leidub tänapäeval tõhusaid ravimeid.

Allikas: Mark Braschinsky